Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks; paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt; võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm; võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda; aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust
nende peresid mootorsõidukite hooldus ja remont 8. MTÜ Tervisetuba sotsiaalteenuste (sh rehabilitatsiooni OÜ Kevetra sõidu- ja pakiautode remont. teenuse või Varuosade ja tarvikute müük, lisaks rehabilitatsiooniprogrammi) kaudu veel diagnostika ja rehvitööd parandada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut: toetada nende arengut ja hariduse omandamist, suurendada ühiskonna kaasatust ning töötamist või tööle asumist 9
See võib võtta aega paarist päevast kuni nädalani. Kui 20 meetriste hoo ja aeglustusvahemaasi suudetakse läbida maksimaalse tempoga vähendatakse neid veelgi poole võrra. Sellega kontrollitakse mitut hastringide omadust, et kuidas peavad hamstringid vastu kontraktsioonil tekkivale jõule (maksimaalse kiirusega jooksmine), väsimusele (mitu korda vaheamaad läbitakse) ja järskudele kontraktiivsetele jõududele (kiirendades ja aeglustades). Viimane staadium Viimane rehabilitatsiooniprogrammi staadium hõlmab endas sportase alaspetsiifiliste harjutuste sisseviimist nagu ettepainutamine, madalalt püüdmine, palli löömine jne. Kui need tegevused on tehtud valuvabalt ja piirangutega, lubatakse atleet tagasi oma treeningprogrammi. Oma treeningprogrammi naasmine ei tähenda veel rehabilitatsiooni lõppemist. Kuna taasvigastuse oht on suur on soovituslik jätkata hamstringlihaste spetsiifiliste harjutustega. Kogenud füsioterapeut peaks
düsfaasia või vaimne alaareng. Kehalist arengut · Kasvu ja kaalu vastavust ealistele normidele kasvu- ja kaalukõverate alusel ning nende juurdekasvu võrreldes eelmise läbivaatusega. Pea ümbermõõt ei tohiks esimesel 3 elukuul suureneda rohkem kui 2 cm kuus. 4. 6. elukuul kasvab pea ümbermõõt keskmiselt 1 cm kuus ning 7.-12. elukuul 0.5 cm kuus. Kuulmist · Kuulmispuue on vaja avastada võimalikult vara ning rehabilitatsiooniprogrammi alustada 1. eluaasta jooksul. Kuulmispuude kahtlusel tuleb laps viivitamatult suunata täiendavatele uuringutele kuulmiskeskusesse (Oona 2007). · Kuna vastsündinul on raske kõiki aistinguid kontrollida, jääb täielik kurtus tihti alguses märkamata ( test 4-5-kuuselt). Veel keerulisem on avastada oslist kurtust, kus laps kuuleb vaid teatud vahemikku jäävaid helisid. Kuulmist tuleb kontrollida, kui: · laps ei võpata järsu ja valju heli peale;
· (alus: PITRA II lõppraport, SoM hange reh.teenuse protsessi kirjeldamiseks, 2009, Programmipõhine lähenemine....) M. Runno, Sotsiaalministeeriumis planeeritavad muudatused (2): 2. Ressursside sihipärasemaks kasutamiseks, sh bürokraatia ja järjekordade ning rehabilitatsiooniplaanide (RP) ületootmise vähendamiseks: · Koostada reh.plaane väiksemas mahus, kuna eelhindamine annab võimaluse suunata isik ka otse rehabilitatsiooniprogrammi; · vähendatakse meeskonnaliikmete arvu kuni kolme spetsialistini (praegu 5 spetsialisti), väheneb plaani koostamise maksumus; · puudelisuse ennetamine (nt tööõnnetuse või kutsehaiguse tuvastamisel, värske trauma kaalutakse võimalust, et reh.teenust saaksid kasutada isikud ka ilma puude raskusastet omamata); · lisaks spetsialistipõhisele üksikteenuse osutamisele võetakse kasutusele
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamises, mis vastab minimaalselt käesolevas jaos sätestatud nõuetele; 2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja ja riik on sõlminud SHS §-s 65 nimetatud lepingu. (2) Riik võtab tasu maksmise kohustuse SHS §-s 63 nimetatud otsuse alusel üle kuni kaheks aastaks. (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi alusel ja SHS § 62 lõikes 2 nimetatud eesmärkidel osutatavate rehabiliteerivate teenuste kogum. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hinna, mille eest tasu maksmise kohustuse võtab riik üle, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Õigus sõidu- ja majutuskulude hüvitamisele: Õigustatud isikule ja vajaduse korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale hüvitatakse õigustatud isiku
annaabi.ee 
