FÜSIOTERAAPIA RASMUS SALUÄÄR HAAPSALU PÕHIKOOL 9D HAAPSALU NEUROLOOGILINE REHABILITATSIOONIKESKUS • Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus alustas tegevust 1958. aastal. Tänaseks on endisest kitsa profiiliga haiglast kujunenud taastusravikeskus, kus ravitakse kaasaegsel tasemel erinevaid närvisüsteemi ja luu-lihaskonna haigusi. FÜSIOTERAAPIAST • Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaaži abil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi • Füsioteraapia sihiks on täielikult või osaliselt taastada
lapsed õppida integreeritult tavakoolis/-lasteaias või erikoolides/-lasteaedades või-klassides, kus õpetus on suunatud eelkõige erivajaduse ületamisele või raskemal juhul kompenseerimisele. Suund on sinna- poole, et võimalikult palju arenguhäiretega lapsi saaks käia tavalasteaias. Sobitus-rühmade loomine hoogustus omavalitsustes 2000 aastal. Selle, millises ulatuses lapsel arenguprobleem on, otsustavad erialaarstid, kuid neist igaüks vaatab last oma eriala piires, harvem laiemalt. Rehabilitatsioonikeskus pakub psühhosotsiaalset abi. Selle eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, toetada ühiskonda sulandumist ja soodustada arengut. Kahjuks praegune rehabilitatsioonisüsteem keskendub liigselt vanemale koolieelsele eale ning algklassidele. Õnneks või kahjuks jääb lõpliku otsuse tegemine lapsevanemale. Õiget otsust on raske langetada, sest keegi ei oska tegelikku lapse arengut ette ennustada. Erilasteaias/-koolis õpib laps oma puudega
hooldusel 19 elumaja. Narvat võib läbi ajaloo iseloomustada kui väikesel arvul suurettevõtetel baseeruvat linna. Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega energeetika (Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam), tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas. Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledz (vene koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja).
Kodutus on selgelt meeste probleem maailmas 1 5-le, 1 6-le. Eestis samal ajal naiste ja meeste vaesusnäitajad pole väga erinevad. Miks on kodutus meeste probleem? Mehed ei lähe abi paluma. Tihti algab töökaotusest. Kui pere laguneb, siis tavaliselt kodust lahkub mees. Sel mehel ka sageli alko probleem, töötu. Kodututega tegelemine eesti on täielikult kohaliku omaval rida. On varjupaigad, mis on öö ära magamiseks. On majutusüksused alaline elukoht, tuleb maksta. Ja rehabilitatsioonikeskus suur sõjamäel. Need teenused töötavad pigem kodutuse tagajärgedega. Kas ja kuivõrd on kodutul võimalik leida abi, sõltub kohalikust sotstöötajast. Kikas räägib loo keila sotstöötajast, kes leidis ühe sotsiaali, keda aidata. Poes leidis selle, kes tahtis osta koeratoitu ja viina. Tõstis viina kõrvale, aga koer peab söönuks saama. Andis talle sotsiaaleluasemele ja praegu see kodutu töötab. 26.10.2011
Rehabilitatsiooniasutustes puuduvad naistele loodud kohad ning samamoodi puuduvad lastele orienteeritud rehabilitatsioonikeskused. Viimase 2-3 aasta jooksul rajatud rehabilitatsiooniüksustes on töö metoodika alles välja kujunemas. Häid tulemusi takistab saavutamast rehabilitatsiooni lõpetavate narkomaanide resotsialiseerimisele ja ühiskonda integreerimisele suunatud süsteem sh väljumisprogrammide puudumine (tugikorter, toetatud töökohad). 2002. aastal alustas ainus rehabilitatsioonikeskus (Vihmari talu) tööd HIV-positiivsete narkomaanidest klientidega. Peamised põhjused ühtse rehabilitatsioonisüsteemi puudumisel on potentsiaalsete teenuse pakkujate motiveerituse ja erialase kvalifikatsiooni puudumine, ühtse 18 rehabilitatsiooni kontseptsiooni ja teenuste osutamise juhiste ning tegevuste finantseerimismudeli puudumine. Põhimõtted: 1
www.equass.ee, viidi läbi asutuste ja audiitorite koolitusi ning teabeüritusi. Perioodi jooksul piloteerisid EQUASSi protseduure 6 asutust + Astangu KRK. Tänase seisuga on Eestis 6 asutust sertifitseeritud EQUASS Assurance kvaliteedimärgiga. Need on: 1. SA Jõhvi Haigla rehabilitatsiooniteenus 2. Kristiine Sotsiaalkeskus 3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 4. Tallinna Vaimse Tervise Keskus 5. AS Hoolekandeteenused Imastu koolkodu 6. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Edasisest: ·Seminar 13. jaanuaril: Iseseisvate ja grupitööde läbiarutamine; Vestlus kohustusliku kirjanduse läbitöötamise teemal; protfooliote esitamine (olge valmis oma portfoolio tutvustamiseks). ·Eksam 13. detsembril ·Kordamiseks 25 küsimust. 67 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon REHABILITATSIOON: · Toetamine · Aitamine · Õpetamine · Elukvaliteedi parendamine
annaabi.ee 
