1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid (beebikoolid, võimlemisrühmad, ujumise-, balleti- ja jalgpallitrennid, muusikastuudiod, kunstiringid, mängurühmad, keeleõpperühmad, pühapäevakoolid) KESKKONNA MUDELID • Üle-stimulatsioon : ei suuda leida olulist ja jääda püsima • Ala-stimulatsioon : muutuvad passiivseks • Liigsed käitumispiirangud : laps ei taju, kui reeglid on liiga ranged • Käitumispiirangud puuduvad ; ei ole turvaline!
on puudest tingitud takistuste kõrvaldamine töökoha saamisel ja töötamisel Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Töötukassa, www.tootukassa.ee Töö- ja kutsealast rehabilitatsiooni on võimalik saada: · Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses · Töötukassa kaudu · Kutseõppeasutustes · Puuetega inimeste kaitstud töö keskused · KOV-de loodud rakenduskeskused · Vähemal määral rehabilitatsiooniasutused. 13 · Pakutav abi töölesaamiseks on jäänud väheseks, puuetega inimeste tööhõive madalaks. Meditsiiniline rehabilitatsioon · EESMÄRK: olemasoleva puude või tervisehäire parandamine, leevendamine või selle süvenemise ennetamine · Med.reh. tugineb puude meditsiinilisele käsitlusele, kus puuet nähakse isiku probleemina, mille on põhjustanud haigus, trauma või muu tervisehäire.
või suhtlemisega, kas eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel." Eelistatud isikud siin on rahvastikuregistri järgi antud KOV-sse sisse registreeritud isikud. Sotsiaalabi erakorraliseks liigiks on vältimatu abi, mis mh sisaldab varjupaiga ehk ajutise peavarju pakkumist. Siinkohal tuleb märkida, et lisaks munitsipaalelamufondile pakuvad KOV eluasemeteenust institutsioonide kaudu (lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, rehabilitatsiooniasutused jms). Käesolevas kirjalikus töös SHKs-ses käsitletud vältimatu eluasemeabi konteksti ei käsitleta. 7. Munitsipaalelamispind KOV-s Tõsiasju ja statistikat: 1992 a. enne omandireformi kuulus Eestis 26% elamufondist riigile, 35% KOV-tele, 35% eraisikutele ja 4% elamukooperatiividele 2002 a alguses kuulus 96 kõigist eluruumidest eraomanikele (sh elamuühistud), 3% KOV-tele ja 1% riigile Munitsipaalelamispinna hulgas eristatakse vastavalt SHK seadusest (1995) lähtuvalt, et:
soovitama lapsele sobivat õppekava e erirühma. Nt EV lapse jaoks oleks vaja sobitusrühma avada, et see käib siis nõustamiskomisjoni kaudu. Nad ise ei ava, aga nõustamiskomisjon on selles oluline koht. MEDITSIINISÜSTEEMis: *perearstid märkab ka erivajadust võimalikult varakult ehk enne haridussüsteemi. *eriarstid (nt neuroloogid, kõrva-kurgu-ninaarstid, psühholoogid) * kliinilised logopeedid ja lapsepsühholoog. SOTSIAALSÜSTEEM: Rehabilitatsiooniasutused. Essmärk : lastele puudemääramise esimene samm + reh.abi planeerimine. (et laps saaks diagnoosi ja see järel ka taotleda toetust). Selleks on olemas rehabilitatsiooniinimesed, kes hindavad lapse ja pere toimetulekut ning määravad rehabilitatsiooni vajaduse. Et määravad, millised teenused lapsed võiksd saada/mida neil võiks vaja minna. Informeerib ka vanemaid, mis toetust nad võiksid saada ja kust seda küsida. Eripedagoog ja logopeed hindavad lapse oskustetaset
annaabi.ee 
