korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5
korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda.
4. Keerasime nõjase kinnituskruvi 13 kinni jälgides, et märk nõjase üla-pinnal sattuks kohakuti püsttoele lõigatud kriipsuga. 5. Vabastasime töölaua fikseerkruvi 3 ja pöörates töölaua tõstemutrit 2 tõstsime töölauda kuni plaatplokk jõudis kokkupuutesse mõõtotsakuga ja jälgides liikumist nüüd juba läbi okulaari, viisime skaala nullpunkt kohakuti skaala paigalseisva märgiga. 6. Fikseerisime töölaua kruviga 3. Skaala nähtavust reguleerisime peegli seadmisega. 7. Skaala nullasendi kontrollimiseks tõstsime arretiiriga mõõtotsakut ja lasime selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele. 10
Järelikult galvanomeetri mootepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3.Reguleerisime etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5.Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Järjekorra Galvano U1, mA U2, mA Iv = I1-I2, mA
ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Katses kasutatavad ained 1. Ammoniaagi kontsentreeritud lahus 25 %, tihedus 0,91 g/cm3 2. 0,1 N HCl lahus 3. indikaator - metüüloranz Töö käik 1. Valmistatasime 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett 2. Avasime torustikul ventiili ja pumpasime valmistatud ammoniaagilahus pumbaga survepaaki ja peale seda suletasime ventiili. 3. Reguleerisime lahuse kulu kraani abil rotameetri näidu järgi. 4. Lülitasime sisse ventilaatori ja reguleerisime õhu kulu siibriga ettenähtud väärtuseni ja ootasime kui kolonni tööreziim stabiliseerub. 5. Mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võtsime läbi kraani proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 6. Määrasime võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. Lahuse kontsentratsioon määrasime
Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 09.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk oli õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetriga 2. Töö käik: Pärast ventilaatori käivitamist lülitasime sisse kalorimeetri kütte. Kütte reguleerisime nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Kui õhukulu jäi püsivaks, kirjutasime üles kuluarvesti algnäidu. Iga minuti järel kirjutasime üles küttevõimsuse Pw, õhu rõhu kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuuri kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõusu kalorimeetris t. Katse kestis =10 minutit, mille jooksul saime 5 lugemit. Katse lõpeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. 3. Katseandmete töötlemine:
II. Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm 4) Klapikambri kaan 18-26 Nm 5) Nukkvõll 42-65 Nm 6) Karteri poldid 23-30 Nm 13) Klapid reguleerisime 0,3 mm lehtkaliibriga. Väntvõllu nurk Väljalase Sisselase Silinder Nukk Silinder Nukk 0 1 1 1 2 180 3 5 3 6 360 4 7 4 8
ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikuline asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani, nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni, kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 5. Töökäik 1. Lülitasime sisse ostsilloskoobi. 2. Lülitasime sisse heligeneraatori ja reguleerisime ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidsime minimaalse kauguse mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutus sirglõiguks. 4. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutub sirglõiguks. Tulemused kandsime tabelisse: Δ l n=l 0 −l n ¿ ) Katse nr
ekraanil sirg- joont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune send, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. Mõõtmiseks lülitasime sisse ostsilloskoobi, heligeneraatori ning reguleerisime viimase juhendaja poolt antud sagedusele f. Leidsime minimaalse kauguse lo mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips muutus ostskilloskoobi ekraanil sirglõiguks. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutus samuti sirglõiguks. Tegime sama ka teise sageduse korral. Katse tulemused Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm λ, m 76,7 72,5 4,2 0,084
kuupäev: 12.02.14 Tööülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine kahel erineval temperatuuril. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töökäik Reguleerisime termostaadi õppejõu poolt antud temperatuurile (esimeses katses oli selleks 25 kraadi, teises katses 35 kraadi). Asetasime termostaati 100-ml kolvi destilleeritud veega. Avasime arvutist programmi ,,PicoLog" ning tegime vastavad muudatused seadete alt katseandmete mõõtmiseks. Tegime uue faili katseandmete jaoks. Programm on valmis juhtivuse mõõtmiseks. Mõõtsime 50-ml mahuga kolbi 6-ml etaanhappe anhüdriidi ja täitsime ülejäänud kolvi
sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni, kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töökäik. a) Lülitasime sisse ostsilloskoopi; b) Lülitasime sisse heligeneraatori ja reguleerisime selle juhendaja poolt antud sagedusele f; c) Leidsime minimaalse kauguse l0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutus sirgeks; d) Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips samuti muutus sirglõiguks. Katse nr. f (Hz ) lo (cm ) l n (cm) ln (cm) (m) 1. 1,6 5,0 3,4 2. 5,0 8,6 3,6 3
annaabi.ee 
