Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri. Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi
60. Millisteks ühendusskeemideks jaotatakse küttesüsteemide ühendusi kaugküttesüsteemiga? 61. Millised neist on sõltumatud ühenduskeemid? 62. Mida kujutab endas Vahetu ühendus? 63. Mis osadest koosneb jugapumbaga ühendus? 64. Mida kujutab endas jugapumga ühendus? 65. Mida kujutab endas Segamispumbaga ühendus? -------- 66. Mida kujutab endas Soojusvahetiga ühendus? ----- 67. Mis on ringluspumba ülesanne? ------ 68. Mis on reguleerimisventiili ülesanne? Lk 266 69. Mis on rõhuvaheregulaator ülesanne? ----- lk 275 70. Millega on tegemist ning nende ülesande?--------- Tagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, suleventiil, tasakaalustusventiil, tühjendusventiil, rõhuvaheregulaator, regulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manommeter, veemõõtja ja soojus arvesti 14 filter 15paisupaak
Lõpuks muundatakse hüdroenergia tagasi mehaaniliseks energiaks. · Energia muundamine- Mehaanilise energia muundamisel hüdroenergiaks on kasutusel hüdropumbad ja vastupidises suunas hüdrosilindrid ja hüdromootorid. · Energia reguleerimine- Hüdroenergiat ja koos sellega võimsust kantakse üle vedelikurõhuga või vedeliku voolamisega. Neid parameetreid on võimalik muuta kasutades reguleeritavaid pumpi või reguleerimisventiili, seda nii tagasissideta - kui ka tagasisidega süsteemides. · Energia ülekanne- Hüdraulilistes süsteemides toimub energia ülekanne torustikes ja lõdvikutes voolava hüdrovedeliku abil. · Lisaseadmed- Lisaks loetletud komponentidele vajatakse hüdrosüsteemis mitmeid lisaseadmeid nagu reservuaarid hüdroenergia salvestamiseks, filtrid, jahutid, soojendid ja mõõte- ning testimisseadmed. 9. Elementaarne hüdrosüsteem
5%. Regulatsioon toimub kooskõlas välisõhu temperatuuri muutumisega. Pealevoolu temperatuur soojusvõrgus mitte alla 60...65 0 C. Küttesüsteem. Enamuses on meil ühetoru-küttesüsteem. Võtted: püstikute tasakaalustamine (tasakaaluventiilid tagasivoolu püstikutele), küttekeha soojusväljastuse reguleerimine (küttekeha ühendussõlm muuta reguleeritavaks), ühetorusüsteem reguleeritavaks muutmine (termostaadiga kolmetee reguleerimisventiili paigaldamine), ühetorusüsteemi ümberehitamine kahetorusüsteemile (paranevad mugavustingimused eluruumides) ja magistraaltorude soojustamine. Veevarustus. Tsingitud terastorude iga 30...40 aastat. Soojavee süsteemis tööiga ca 20 aastat. Võtted: torude ümbervahetamine plasttorude vastu, Soojavee süsteemi ümberehitamine tsirkulatsioonitorustikuga. Kahesüsteemsed loputuskastid WC-des. Lekkivad WC loputuskastid
annaabi.ee 
