Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja
ehk ülipositiivsele õigusele. See ôigus pôhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel vôi môistusel. Sellepärast nimetatakse seda ôigust loodus- (loomu) ôiguseks vôi ka môistuse ôiguseks. Loomuôiguses nähakse vôrreldes positiivse ôigusega ülimat korda. Tegu on pôhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Ka enamus ôiguspositiviste tunnistab ülipositiivsete normide olemasolu. Loomuôiguse üks rajajatest oli Rousseau. 5. Eraõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem - Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõigus jaguneb: · Tsiviilõigus 1. Üldosa 2. Eriosa Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus · Äriõigus · Tööõigus · Intellektuaalne omandiõigus · Rahvusvaheline eraõigus 6
k. droit de gens) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist. Õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Klassikaline rahvusvaheline õigus reguleeris piiratud hulka riikidele elulist huvi pakkunud küsimusi diplomaatia, sõja, maismaaterritooriumi ja meresõidu kohta. Tänapäeval on reguleerimisvaldkond oluliselt suurenenud, hõlmates inimõiguste, majanduse ja isegi kosmosega seotud küsimusi. Riigisisene õigus on ennekõike hierarhiline õigussüsteem, mida iseloomustavad keskne riigivõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja võimuaparaadi jagunemine seadusandlikuks, täidesaatvaks ja õigustmõistvaks. Riigivõim tagab sanktsiooniaparaadiga kohustuste täitmise üksikisikute poolt. Rahvusvaheline õigus on horisontaalne süsteem, kus osalejad on õiguslikult, kuigi sageli mitte
Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta. Äriõiguse eristamine Eestis on tinglik, tsiviilõiguse ja äriõiguse normid on küllalt palju omavahel seotud. Intellektuaalse omandi puhul on eristavaks tunnuseks reguleerimisvaldkond, milleks on intellektuaalse tegevuse resultaat (autoriõigus, patendiõigus). Selle mõte on kaitsta neid inimesi, kelle intellektuaalse tegevuse tagajärjel on vaimne tegevus omandanud mingi konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn
Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta. Äriõiguse eristamine Eestis on tinglik, tsiviilõiguse ja äriõiguse normid on küllalt palju omavahel seotud. Intellektuaalse omandi puhul on eristavaks tunnuseks reguleerimisvaldkond, milleks on intellektuaalse tegevuse resultaat (autoriõigus, patendiõigus). Selle mõte on kaitsta neid inimesi, kelle intellektuaalse tegevuse tagajärjel on vaimne tegevus omandanud mingi konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn
registris) 2) pooled on selles kokku leppinud. VÕS § 13 kohaselt lepingu muutmisel või lõpetamisel ei pea sama vormi järgima. Kui mõlemad pooled oma käitumisega lepingu muutmist aktsepteerivad, siis loetakse, et leping on muudetud. Lepingueelsed läbirääkimised. VÕS § 14 Olulise tähtsusega on ka lepingueelsete läbirääkimiste õiguslik reguleerimine, mis on uus suhete reguleerimisvaldkond. Lepingueelsed suhted võivad piirduda suhtlemisega, millel õiguslikud tagajärjed puuduvad. Kuid lepingueelsed suhted võivad tähendada siduvaid kokkuleppeid, mis võivad pooltele panna põhikohustuse suhtes täiendavate kohustuste allikaid. Lepingueelsed suhted võivad piirduda ka ainult kahjuhüvitamise kohustusega, kui rikutakse usaldusvastutuse põhimõtet.
annaabi.ee 
