tuleneb ebareeglipärastest kõrvalahelate interaktsioonidest (interaktsioonid solvendiga, hüdrofoobne interaktsioon, ioonsed interaktsioonid, vesinikside ja kovalentsed sidemed) Fibrillaarsetele valkudele on iseloomulik osade aminohapete domineerimine Primaarstruktuuris esinevad teatud regulaarsused Valdav on mingi kindel sekundaarstruktuuri element keratiinid Kuuluvad suurde valkude klassi: intermediaarsete filamentide valgud On juuste ja küünte põhikomponendiks Molekuli põhiosa moodustab pikk (300 ah) heeliks. Iga neljas aminohappejääk on
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine
toimija. Propositsioonilisi hoiakuid reguleerivat normatiivset teooriat ei saa asendada deskriptiivse teooriaga, mis kirjeldab närviprotsesse. RP on abstraktne teooria. Funktsionalismi järgi kirjeldab RP suhteid siseseisundite, väljundite ja sisendite vahel. Seda abstraktset struktuuri võivad realiseerida erinevad füüsilised süsteemid ning seda ei saa elimineerida teooria poolt, mis privilegeerib ainult ühte realisatsiooni. RP normatiivsus. Churchlandi vastus: Asjaolu, et RP regulaarsused põhinevad propositsioonide vahelistel loogilistel suhetel ei muuda seda veel normatiivseks, sest samamoodi põhinevad klassikalise gaasiseaduse regulaarsused arvudevahelistel aritmeetilistel suhetel, kuid klassikaline gaasiseadus ei ole normatiivne teooria. Normatiivne element RP-s pärineb sellest, et me väärtustame mõningaid suhteid rohkem kui teisi. RP ratsionaalsusekäsitus rakendub vaid keelt kasutavatele olenditele, kuid keel on tunnetuse hiline ja pealispindmine kihistus
Õigus selliselt mõistetuna on inimeste loodud ja kehtestatud seaduste kogum, ius positum (ld k verbist ponere asetama). Metodoloogiline aspekt seostub teaduspositivismiga: Auguste Comte'i (1798-1857) järgi läbivad inimkonna uskumused kolm staadiumi: teoloogiline (animalism, polüteism, monoteism), metafüüsiline (olemused nähtumuste taga ja varjus) ning positiivne (kirjeldada seda, mis on meile antud kogemuses empirism; loodusseadused pole olemused, vaid kogetavad regulaarsused, mis võimaldavad nähtusi seletada ja ennustada, prognoosida). Positivism Comte'i variandis väldib skeptitsismi ja idealismi ning on teadusoptimistlik. Filosoofia on teaduste teener, uurides teadusi. [45](2) Õigus ja eetika moodustavad erinevad valdkonnad, mis metodoloogiliselt tuleb lahus hoida ning ontoloogiliselt puudub nende vahel vältimatu seos. [Ei nõustuks õpikus antud eetika ja moraali eristusega; sobivad sageli sünonüümidena, kuid teatud