aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik.
Lasnamäe klindi jalamile tõid 17. sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast, kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas selle ala keskse krundi Peeter I. 1718 a, olles veendunud oma edus Põhjasõjas, värbas Peeter I Roomast Vene teenistusse arhitekt Niccolo Michetti ning ühiselt valiti 22. juulil 1718 välja sobiv koht uue lossi ja seda raamiva pargi jaoks. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park.
Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18 20 sajand. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart
täiesti iseseisvaks zanriks. Umbes kuni 1650. a-teni kestis otsingute aeg, mil käis võitlus puhtrealistliku ja itaalialiku baroki mõjudele toetuva suuna vahel. 17. saj II pool oli suurimate saavutuste ajajärk, mil hakati siduma loodusvormide täpset kujutamist romantiliste meeleoludega (Flandriast: Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck; Hollandist: Pieter de Hooch, Jacob van Ruisdael, Jan Vermeer van Delft, Frans Hals, Rembrandt). Tüüpilised Hollandi regulaaraiad. Iseloomulik oli väga tihe, intiimne planeering. Enamasti rajatud terrassidena, kusjuures iga terrass planeeriti eraldi. Aedu ümbritsesid sageli kanalid kolmest küljest (seotud vajadusega rajada kanaleid), mööda perimeetrit jooksid teed. Aedu kujundati vastavalt oma maitsele, püüeldi detailide rohkusega originaalsuse ja isikupärasuse poole. Aedades olid parterid, hekid pügati laineliseks, pügamiskunst oli Hollandis kõrgelt arenenud
annaabi.ee 
