teatamine; ATM-i jäänud kaartide väljastamine klientidele vastavalt kehtivale Reglemendile; kontori avamine klientide tööpäeva alguses ning sulgemine tööpäeva lõpus; vajaduse kontorijuhi või spetsialistide assisteerimine; lisaülesannete täitmine vastavalt otsese juhi ja/või Tööandja juhtorganite korraldustele; kohustus tutvuda ja kursis olla kõigi Tööandja juures kehtivate üldiste ja Töötaja vastutusvaldkonda kuuluvatele Reglementidega. Uute ja muudetud Reglementidega kohustud Tööandja tutvuma vähemalt üks kord nädalas ning oma vastutusvaldkonda puuduvate Reglementidega igapäevalaselt; otsese juhi poolt määratud täiendkoolitusel osalemine, pidev ametialaste oskuste ja teadmiste täiendamine iseseisva õppe, e-õppe vms vormis, testide sooritamine, kokkulepitud arendavate ülesannete täitmine;
Väljaveos etendas suuremat osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos talurahvakaubad (sool, raud, tubakas, heeringas) ja luksuskaubad aadlitele. Mõisate juures töötasid edasi viinaköögid ja viljaveskid. Rootsi ajal loodud manufaktuurid olid hävinud. 1734. a rajati Räpinasse paberivabrik. XVIII saj manufaktuuride rajamine hoogustus. Tehaseid tekkis nii maale kui linna. Linnakäsitööd jäi endiselt mõjutama tsunftikord oma keskaegsete piirangute ning reglementidega. Et kohalikke kaupmehi siiski kindlustada, anti neile kaupade üleostmiseks ainuõigus. EESTI XVIII SAJ TEISEL POOLEL Katariina II Balti poliitika: Katariina II võimule tulek tõi suuri muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus riigipea võimaldas piirimaade senise privileegide kaotamist ning ühtset piiramatule keisrivõimule allutamist. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai G. Browne, kes üritas reglementeerida kõiki eluvaldkondi
pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil vabalt valida tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Kroonutalupoegade pärisorjus likvideeriti eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilisid sunnismaisus ja seotus mõisaga. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik reduktseerinud 5/6 maast Liivimaal ja 1/2 maast Eestimaal. Riigimõisa rentnike ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal 1691. ja Eestimaal 1696. aastal. Nende alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale kuni kuningani välja. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas. Tegelikkuses ei jõudnud rootslaste
Talupoegade üldine olukord muutus raskemaks. Sammas riigi mõisate talupojad allusid otse rootsi kuningale. Nendes mõisates tehti vaku raamatud, kus olid kirjas kõik talupoegade kohustused. Maad ja talud hinnati ja maksud määrati olenevalt talu reaalsest majandus võimest ja pere suurusest. Mõisnikest silla kohtunike asemel määrati riigi poolt politsei tööd tegema kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata isegist kuningale. 1696a- liivi ja eestimaa reglementidega määrati seaduslikult kroonu ehk riigimõisade talupoegade õigulik seisund. Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoeg sai päritava talu kasutus õiguse. Era ehk rüütli mõisades seisund ei muutunud. Põllumajandus. 17saj oli eestis üle 1000 mõisa. Põhiline sisse tuleku allikas mõisnikule oli rukkis ja 3 väljasüsteem. Kivikoristus põldudel oli raske. Loomapidamisega tegelesid rohkem talupojad. Selles tulenevalt oli nende saagikus suurem
annaabi.ee 
