Reziimide puhul võime omakorda eristada militaarseid, posttotalitaarseid, ühe partei jt reziime. Võrdleme järgnevalt kaht reziimi totalitaarset ja autoritaarset demokraatliku reziimiga. Kui totalitaarse reziimi puhul on ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all, siis autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Riikide ajalugu on tõestanud, et totaalse poliitilise ja vaimse elu reglementeerituse juures võib eksisteerida üsna suur autonoomia majandussfääris (näiteks ei riigistata kõiki tootmisvahendeid). Kui totalitaarses reziimis kuulutatakse igasugune teisitimõtlemine ning legaalne opositsioon väljaspool seadust olevaks, siis autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat
Dramaturgy gives the work or the performance a structure Draama on seotud nii kirjanduse kui teatriga (&/või teiste tegevusaladega) dialoogiline ja olevikuline (st. ei ole valikut - see on nüüd ja praegu) poeetika & kompositsioon on spestiifilised: põhitekst & sekundaartekst (remarkteks jm) üldjuhul esitatakse sündmusi & draama kõne on seotud tegevusega üldjuhul puudub jutustaja Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m) ; sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem Kas draama on ka keerulisem kui proosa? Kirjandus, ühiskond, kultuur - kirjaniku päritolu, tõekspidamised jne - tekstis avalduvad sotsiaalsed teemad, tõekspidamised jne - lugeja ja teiste kirjanduskultuuris osalejate päritolu, tõekspidamised, sotsiaalsed suhted 1.sotsioloogiaga (Pierre Bourdieu) 2.kirjandusega 3
Näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, aga remargid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi & kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on selle kõikide etenduste muutumatu ühisosa. (wiki) Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m) ; sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem 24. Mis on kultuur? kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? Kultuur on (1) mistahes inimtegevus (2) mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum (3) vaimne tegevus ja kunstiline tegevus Kirjandus peegeldab omaaegset kultuuri, c'est très facile! 25
Tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes, teine teises kohas. Draama on inimese siseelu kujutamine keerulisem, kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjaliselt kirjeldada. Inimese siseelu avatakse näidendis tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil. Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtelmisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks. Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m); sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem. 24. Mis on kultuur? Kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? Kultuur on Mistahes inimtegevus Mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum Vaimne tegevus ja kunstiline tegevus
annaabi.ee 
