kuue kuu möödumist. Siiani kehtis kohustus märgistada kits 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast. Kitsepidajad peaksid silmas pidama, et tegu on võimalusega, mis ei välista märgistamise jätkamist seni kehtinud 20 päeva jooksul. Enne 10. juulit 2005. aastal sündinud lambaid ja kitsi ei pea uuesti märgistama ega registreerima. Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral väljastab JKK loomapidajale sama registrinumbriga kõrvamärgi ehk nn asenduskõrvamärgi - enne 10. juulit sündinud looma puhul ühe kõrvamärgi, alates 10. juulist sündinud looma puhul vastavalt vajadusele kas ühe või kaks asenduskõrvamärki Märgistamisel kinnitatakse lambale kõrvamärk, millel on põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registrinumber. Lamba kõrvamärk on plastikust ja kollast värvi ning koosneb kahest identsest poolest. Märgi esimesel real on JKK logo ja Eesti ISO-kood "EE", teisel real on
väljastamise ja müügi ning peab sellekohast arvestust. Kõrvamärke saab tellida: jõudluskontrolli assistendilt; maakonna tõuaretusinspektorilt; JKK-st. Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma PRIA-s põllumajandusloomade registris registreerima. Teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud veisel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. EL-välisest riigist imporditud põllumajandusloom tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine registrinumber. EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist
väljastamise ja müügi ning peab sellekohast arvestust. Kõrvamärke saab tellida: jõudluskontrolli assistendilt; maakonna tõuaretusinspektorilt; JKK-st. Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma PRIA-s põllumajandusloomade registris registreerima. Teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud veisel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. EL-välisest riigist imporditud põllumajandusloom tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine registrinumber. EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise
Kõrvamärke saab tellida: · jõudluskontrolli assistendilt; · maakonna tõuaretusinspektorilt; · JKK-st. Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma PRIA-s põllumajandusloomade registris registreerima. Teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud veisel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. EL-välisest riigist imporditud põllumajandusloom tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine registrinumber. EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA põllumajandusloomade registrist saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise
Kõrvamärgi üks pool on trükitud viies reas: esimesel JKK logo ja Eesti ISO-kood "EE", teisel-5 esimest numbrit, kolmandal-ribakood ning neljandal 4 järgmist suuremalt ja 10 number väiksemalt. Teine pool on trükitud kahes reas: 1 rida-registri 5 esimest numbrit, 2 rida- registri 5 viimast numbrit. Registrinumbriks loetakse kõik kõrvamärgil olevad numbrid. Nimbrite ees olevaid nulle ei loeta registrinumbriks. Veisele kinnitatakse identse registrinumbriga kõrvamärgid mõlemasse kõrva ja nii, et kõrvamärgi suurem, nn. Esimene pool, jääb looma kõrva sisse. Nudistamine e. sarvede eemaldamine. Vasikaid nudistatakse kuni 2-kuuselt-seaduse järgi ei ole vaja uimastada. Sarvedeta e. nudisid veiseid on kergem hooldata ning neid saab pidada laudas või karjamaal tihedamini. Seepärast on tarvis tootmisfarmides, eriti lõastamata pidamise korral, veistel sarved eemaldada. 3. Toitumuse hindamine
annaabi.ee 
