suutnud. Tulemuseks: Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad. Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümine. Suurenes tööpuudus. Ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid ja see põhjustas kaupade ülejäägi. Ületootmine viis ettevõtete 1 pankrotistumiseni ja see omakorda töötajate vallandamiseni. 1933. aastaks ulatus Eestis registreeritute töötute arv 26 000-ni. Nende abistamiseks ja hädaabitööde korraldamiseks nõuti kõigilt tööstus-ja kaubandusettevõtetelt erilist ,,kriisimaksu" e. käibemaksu riigile. Ligi poole võrra vähenesid maatööliste palgad (nt. 1933. a. said mehed 14,4 ja naised 10,7 kr. kuus palka). Maailmamajanduses langesid kõige enam põllumajandussaaduste hinnad, ka kestis nende hindade madalseis kõige kauem. Seetõttu
usaldusväärsus ning ka materiaalne komplensatsioon äri ebaedu korral. 16. ISAGO audiiti olemus. Ehk IATA maapealse teeninduse ohutuse audit. ISAGO on sarnaselt ülesehitatud auditeerimise programm, mis on suunatud spetsiaalselt õhusõidukite maapealsetele teenindajatele. ISAGO standardid on ntks pagasi,reisijate,kauba,posti ja õhusõiduki käsitlemine. 17. IOSA audiiti olemus. Ehk IATA operatsiooniline ohutusaudit. IOSA auditi läbinud lennuettevõtetele on teiste registreeritute auditeerimise tulemused saadaval IOSA andmebaasis ligipääsu nõude alusel mis lihtsustab koostööd lennuettevõtete vahel. 18. Seletage ICAO dokumentide loogikat: standartid vs soovitatud praktika. Standard: Iga detail menetlusest, materjalist,talitlusest,personalist, on vajalik , et tagada ohutus ja mis vastab ICAO standarditele. Kasutatakse sõna ''shall'' ehk peab, ntks: Süsteemid PEAVAD olema sobilikud toiminguteks nii päevasel kui ka öisel ajal.
kursuste võtmine teistest kõrgkoolidest. Kui ka kogu õpe toimub veebis, tuleb paberite (taotlus, teaduskonna luba, jms) tõttu ikkagi sõita teise linna. Kogu asjaajamine võik toimuda veebis. [3 lk 15] Lahendus: E-Ülikooli juures tahetakse luua ühtset kursuste baasi. Ka registreerimine ja kursustele lubamine peaks toimuma selle ühtse süsteemi kaudu. See eeldaks ka süsteemi integreeritust kõrgkoolide ÕIS-dega. [3 lk 15] Õpikeskkondade integreeritus ÕIS-dega Läbi ÕIS kursusele registreeritute andmed peaks saama kanda ka õpikeskkonda ja soorituste andmed tagasi ÕIS-i. Probleem on selles, et igal kõrgkoolil on oma ÕIS. Õpikeskkond peab vahetama infot kõigi kõrgkoolide ÕIS-dega. [3 lk 15] Lahendus: Kuna probleem ei ole kriitiline, võin esialgu kursuse haldaja ÕIS-i vahendusel registreerunud õppurite andmed saada ka failina. [3 lk 15] Õpikeskkonna kasutamine Praegu on veel probleemiks e-õppe kursuse tehniline kasutamine, st õppurid ei oska
(kuni 300 külastajat märtsis) ning aktiivsem külastusperiood mais-juunis, mil registreeritud külastajate arv ulatus 2008. aastal ligi 900-ni. Aastakeskmine päevane külastajate arv oli 17, maksimum 170. Iseseisvate külastajate arv, kes ei sisene keskuse hoonesse, vaid eelistavad kiigeplatsil aega veeta, on kevad-suvisel perioodi samuti suur. Hinnanguliselt võiks registreerimata külastajate arv olla sama suur kui registreeritute puhul. Vaiksem aeg oli juulis, mil oli puhkustekuu. Külastatavus tõusis taas augustis ning püsis tänu õpilasrühmadele kõrgemana ka kooliaasta alguses – septembris. Külastusloendus Ahunapalu-Virvissaare matkarajal Teiseks külastuspiirkonnaks on Ahunapalu-Virvissaare matkarada, kuhu saab siseneda nii lõunast - Ahunapalust kui Pedaspäält Peipsi poolt. Täies pikkuses raja läbijaid (Ahunapalust Virvissaareni 16 km) on suhteliselt vähe. Pigem matkatakse kas põhjaosas Virvissaare
annaabi.ee 
