kulumise või produktide tekke järgi. Reaktsiooni kulgemise tingimused valitakse näiteks nii, et hapniku tarbimise kiirus on proportsionaalne glükoosi kontsentratsiooniga. Seega saame glükoosi hulka määrata lahustunud hapniku kontsentratsiooni vähenemise kaudu ülaltoodud redoksreaktsiooni tagajärjel. Alternatiivina võib määrata tekkiva vesinikperoksiidi (st reaktsiooni produkti) hulka. Ent kuidas see keemiline info aine kontsentratsioon muuta registreeritavaks elektriliseks signaaliks? Üheks võimaluseks on mediaatorite ehk nn vahendajate kasutamine. Teadusliku uurimise, eksperimentide tulemuste tagajärjel on sobivaks mediaatoriks peetud nt ferrotseeni (R.Blonder, Belmonte Science Laboratories Centre, The Hebrew University of Jerusalem). See ühend suudab ühtaegu nii oksüdeerida (elektrone loovutada), kui redutseeruda (elektrone liita). Seega ferrotseen vahendab ensüümi (GOx) aktiivtsentris
Kui mõned kohtud käsitavad väikeste piltide reproduktsioone, mis sisaldavad linke muudele Interneti-saitidele, reprodutseerimise ainuõiguse rikkumisena, siis Erfurti piirkondlik kohus oli arvamusel, et pisipiltide kasutamine linkide loomiseks ei tekita autoriõigustega seotud vastutust, kui teos on Internetis avaldatud õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul3 TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE Tööstusomand jaguneb registreeritavaks (patent, kasulik mudel, kaubamärk, geograafiline tähis jt) ja mitteregistreeritavaks (üldtuntud kaubamärk, ärisaladus, tööstusdisainlahendus Euroopa Ühenduses). LEIUTIS Vastavalt Euroopa Komisjoni seletusele on leiutis probleemi uus loominguline tehniline lahendus (COM(92) 445, 27.10.1992). Leiutised: füüsilised asjad (nt seade, aine); meetod. Leiutise objekt ei ole: 1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;
Lainete liitmine. Alustame jällegi lihtsaimast juhtumist, kus liituvate lainete sagedused on võrdsed. Et lained levivad ühes ja samas keskkonnas, on sama ka levimiskiirus ning seega ka lainearv. Erinevaiks jäävad amplituudid ja loomulikult kaugused laineallikast. Liitlaine võrrandi saame, kui liidame keskkonna mingi punkti hälbed tasakaaluasendist ( ) mingil ajahetkel . Suurusi vaatleme kui algfaase ning kasutades liitvõnkumiste amplituudide reeglit, saame vastuvõtja poolt registreeritavaks võnkeamplituudiks Kui tegemist on punktallikate poolt tekitatavate keralainetega, saab valemis olevale faasitegurile saab anda lihtsama kuju. Sel juhul langeb lainevektori siht ühte kohavektorite suundadega ning skalaarkorrutised saab asendada lihtkorrutistega: Interferentsivalemid. Siit on juba lihtne saada tingimused maksimumide ja miinimumide jaoks: Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad
Lainete liitmine. Alustame jällegi lihtsaimast juhtumist, kus liituvate lainete sagedused on võrdsed. Et lained levivad ühes ja samas keskkonnas, on sama ka levimiskiirus ning seega ka lainearv. Erinevaiks jäävad amplituudid ja loomulikult kaugused laineallikast. Liitlaine võrrandi saame, kui liidame keskkonna mingi punkti hälbed tasakaaluasendist ( ) mingil ajahetkel . Suurusi vaatleme kui algfaase ning kasutades liitvõnkumiste amplituudide reeglit, saame vastuvõtja poolt registreeritavaks võnkeamplituudiks Kui tegemist on punktallikate poolt tekitatavate keralainetega, saab valemis olevale faasitegurile saab anda lihtsama kuju. Sel juhul langeb lainevektori siht ühte kohavektorite suundadega ning skalaarkorrutised saab asendada lihtkorrutistega: Interferentsivalemid. Siit on juba lihtne saada tingimused maksimumide ja miinimumide jaoks: Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad
annaabi.ee 
