laulatust soovijad kaks korda – nii perekonnaseisuaktide büroos kui ka kirikus. Pärast Eesti taasiseseisvumist ja eriti vahetult enne seda, laulva revolutsiooni ajal tõusis laulatuste arv hüppeliselt. Sageli käidi abielu registreerimas kahekesi, külalised kutsuti vaid laulatusele. Taasiseseisvumise ajal süsteeme ühtlustati ning nüüd on kirikuõpetajatel võimalik läbi viia laulatus, mis kehtib ka abielu seaduslikku registreerimisena. 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. (Ibid: 20) Endisaegadel võis pulmadele mõtlema hakata alles siis, kui leer seljataga ja noored uude seisusse saanud
Perekonnaseisu muudatusi hakati Eestis riiklikult registreerima 1920. aasta märtsist alates, kuu aega pärast Tartu rahu sõlmimist. Kuni 1. juulini 1926 lubati omavalitsustes abielu sõlmida ainult neil, kes ei olnud ühegi kiriku liikmed. Alates 1. juulist aga hakkas tööle perekonnaseisuamet, kus korraldati nii perekonnaseisu asjade kui ka sünni ja surma registreerimist. Kirikuõpetaja tegi seda tööd kahekordselt-kõigepealt toimus ilmalik osa registreerimisena ning sellele järgnes kiriklik osa ehk laulatus. Seaduslik oli vaid registreerimine, mis toimus kahe tunnistaja juuresolekul. Registreerida võis kolm nädalat kuni kuus kuud pärast avalduse esitamist. Kosjad Uuenenud Eestis püsisid edasi mõnedki vanad tavad ja nende muutumine võttis aega. Üheks selliseks mõnusaks vanaks kombeks oli kosjas käimine. Vanematel ei olnud siis enam suurt sõna sekka öelda, need olid ikka noored ise, kes asja otsustasid. Tavaliselt andsid nad oma
· film funktsionaalse allsüsteemi põhiobjekt · leping · arve · tarnija (ning tarnija kontakt) 1.1.1.57 Protsessid Vastutuste täitmiseks või toetamiseks vajalikud protsessid: Põhiprotsess (põhiobjekti menetlemist käsitlev protsess funktsionaalses allsüsteemis): Filmi haldamine filmi 'tekitamine' infosüsteemi. Selle alamprotsessideks (siin üritatud tuua nende toimumise järjekorras) on: · tarnijate haldamine (kajastub is-s kino huvitavate tarnijate registreerimisena). Kuulub meelelahutusjuhi vastutusalasse Meelelahutusjuhi vastutus · filmilepingute haldamine filmiga seotud kitsenduste, õiguste ja kohustuste väljaselgitamine ning neist olulise osa is-s tegutsejatele kättesaadavaks tegemine Meelelahutusjuhi vastutus · filmide haldamine lepinguga ostetud filmi info kättesaadavaks tegemine ülejäänud süsteemis tegutsevatele osapooltele Meelelahutusjuhi vastutus
Samuti ei võimaldanud raadioloenduse seade kuigi täpselt loendada gruppe, kuna grupid liikusid nö pundis ja loenduri kiire häiritus jäi ebaselgeks. Täpset loendust rajal võimaldab infrapuna sensor või survematt, mis tuleks paigaldada suure külastustahvli juurde raja alguses. Külastuskeskuses, mis on avatud kevad-suvisel perioodil 15.05-15.09 E-P 10.00-18.00 ja sügis- talvel 16.09-14.05 E-R 11.00-16.00, peaks külastajate registreerimisena läbi viima päevikloendust, mis annab väga täpse tulemuse. 2008. aasta andmetele tuginevalt iseloomustas külastuskeskust tüüpilisena suhteliselt tagasihoidlikum külastajate arv talvel (kuni 300 külastajat märtsis) ning aktiivsem külastusperiood mais-juunis, mil registreeritud külastajate arv ulatus 2008. aastal ligi 900-ni. Aastakeskmine päevane külastajate arv oli 17, maksimum 170. Iseseisvate külastajate arv, kes ei sisene keskuse hoonesse, vaid eelistavad
annaabi.ee 
