2.2.2 Asutuses mitte registreerimisele kuuluvad dokumendiliigid Kutsed, kuulutused, õnnitlused, reklaamtrükised, koosolekute teadaanded, perioodika, informatiivse sisuga trükised, kirjad märkega ,,ISIKLIK", KONFIDENTSIAALNE", dokumendid, millel puudub märge saatja nime, elu- või asukoha kohta ei kuulu registreerimisele. 2.2.3. Dokumentide registreerimise eest vastutajad Töötajad, kelle töökohustuste hulka kuulub dokumentide registreerimine DHS`is, vastutavad dokumentide autentsuse, registreerimisandmete õigsuse ja süsteemi juhendipärase kasutamise eest. 2.3 Dokumentide allkirjaõigused Allkirjaõigus on määratud tulenevalt ametikohast või juhatuse esimehe volikirjaga (AKÜA § 4 lg 1 punkt 9). 2.4 Dokumendiplangid ja ümbrikud Olenevalt haldusdokumendi liigist vormistatakse dokument kas dokumendiplangile või valgele paberile. Asutuse dokumendiplangi turvaelemendiks on värvitrükk. Asutuses toimub dokumentide vormistamine ja allkirjastamine nii paberkandjal, kui elektrooniliselt. 2
· temaatiline liigitamine; · dokumendiliikidel põhinev rühmitamine. DOKUMENTIDE HÕLMAMINE JA REGISTREERIMINE: eesmärk: seostada dokument selle loojaga ja tema tegevusega; dokumendile koha andmine dok. süsteemis koos sellest tulenevate seostega; seostada dok. süsteemi teiste dokumentidega. Dokumendi registreerimisel on kaks peamist eesmärki · tõestuse loomine dokumendi olemasolu ja hõlmamise kohta dokumendisüsteemi · dokumenti kirjeldavate andmete (registreerimisandmete, metaandmete) loomine. Registreerimisel antakse dokumendile reg. number. See seostatakse omakorda liigitusüksusega liigitusskeemis (st dokumentide loetelus). Kuna registreerimine on dokumendi autentsuse ja usaldatavuse tähtis komponent, peab see tuginema õigusaktide nõuetele. (põhimääruses, seaduses) SÄILITUSTÄHTAJA MÄÄRAMINE: Dokumentidele säilitustähtaja kehtestamist, samuti nende hindamist arhiiviasutuste poolt on käsitletud nii Arhiiviseaduses kui ka
määrata kindlaks rahvastiku territoriaalne paiknemine; analüüsida elanikkonna soolist ja vanuselist struktuuri ja rahvastiku koosseisu; analüüsida rahvastiku taastootmist; analüüsida rahvastiku liikumist (migratsiooni). Rahvaarvu statistilist arvestust peetakse 2 erineva näitaja abil: 1.rahvaarv 1.jaan. seisuga; 2.aasta keskmine rahvaarv. Rahvaarv 1.jaan. seisuga kujuneb välja vastavate jooksvate registreerimisandmete kokkuvõtete tulemusena. Aastata keskmine rahvaarv on elanike arvu aasta alguse ja lõpu poolsumma. Rahvaarvu muutumise iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid: sündimuskordajad - üldine sündimuskordaja arvutatakse järgmiselt: aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga.Sündimuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta.
määrata kindlaks rahvaarv soo ja vanuserühmade lõikes2.määrata kindlaks rahvastiku territoriaalne paiknemine 3.Analüüsida elanikkonna soolist ja vanuselist struktuuri ja rahvastikku koosseisu 4.Analüüsida rahvastiku taastootmist 5.Analüüsida rahvastiku liikumist (migratsiooni)Rahvaarvu statistika. Rahvaarvu statistilist arvestust peetakse kahe erineva näitaja abil:1. Rahvaarv 1.jaanuari seisuga 2.Aastakeskmine rahvaarv Rahvaarv 1.jaanuari seisuga kujuneb välja vastavate jooksvate registreerimisandmete kokkuvõtete tulemusena.. Sünde, surmajuhtumeid, abielude sõlmimisi ja abielulahutusi registreerivad perekonnaseisuametid. Riigist väljarännet ja riiki sisserännet registreerib migratsiooniamet. Lisaks jooksvale arvestusele määratakse rahvaarv kindlaks spetsiaalse statistilise vaatluse -; rahvaloenduse teel. Aastakeskmine rahvaarv on elanike arvu aasta alguse ja lõpu poolsumma. See näitaja iseloomustab täpsemalt rahvaarvu aasta kestel ja seda näitajat kasutatakse
ja üksikud ka Harjumaa mõisatesse. Sellega pandi alus ardenni hobuste kasvatamisele Põhja- Eestis. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon lõpetas mõisnike tegevuse Eestis. 1920 Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi poolt korraldati ülemaaline hobuste registreerimine, et kindlaks teha tõumaterjali hulk ja leviku piirkonnad. Tõuhobuste registreerimine näitas, et ardennid olid kõige rohkem levinud Põhja-Eestis, vähemal määral leidus neid ka Tartu- ja Võrumaal. Hobuste registreerimisandmete põhjal soovitas Põllutööministeerium oma otsusega aretada Eestis kolme hobusetõugu: eesti, tori ja ardenni hobust. 1921 Ardenni hobuse kasvatajad asutasid Virumaa Hobusekasvatuse Seltsi, mis hiljem nimetati Ardenni Hobuste Tõuseltsiks. Tõuseltsi poolt alustati ardenni hobuste kandmist tõuraamatusse ning korraldati sihipärast ardenni hobuste aretustööd. Ardenni Hobuste Tõuseltsi tegevus katkes II Maailmasõja käigus. 1922
Publitseerimise andmed: väljaandmisaasta, kuupäev ja ande number. Artiklite register: artiklite pealkirjad, mis on lingitud vastava artikliga. Artiklid: kokku mitte üle kümne. Igal artiklil peab olema iseloomustav pealkiri ja lühikokkuvõte, artikkel peab olema kirjutatud lihtsas ja selges keeles ning olema lingitud viidatud dokumentidega. Juhised lugejaks registreerumiseks: peaksid sisaldama funktsioone e-posti aadressi muutmiseks, infolehe tellimuse tühistamiseks, registreerimisandmete korrastamiseks (kui vaja), kommentaaride saatmiseks. Kasutusreziimid: kohaldatud autoriõigused, privaatsuspoliitika, turvalisuspoliitika. See võib olla vormistatud eraldi märkuse või lingina kasutusreziime käsitlevale saidile. Kasutaja võib registreeruda infolehe lugejaks, kirjutades tellimisvormile e-posti aadressi infolehe saamiseks. Kui vaja, võib kasutajalt nõuda registreerumist. Igal juhul tuleb kasutajat toimingu tulemustest teavitada.
annaabi.ee 
