Dokumentide loetelu on vajalik: · Ametikirjade indekseerimiseks · Dokumentide ülesleidmiseks sarjadest · Dokumentide säilitustähtaegade määramisek NB! Dokumentide loetelu on alatise säilitustähtajaga Arhiivi korrastamise vajalikkus: 1) Tagatakse arhivaalide otstarbekas säilitamine 2) Soodustatakse juurdepääsu arhivaalidele 3) Võimaldatakse arhivaalide üleandmine arhiivi Korrastamine: 1) Dokumendid võetakse registraatorist või kiirköitjast välja 2) Metallkinnitid (klambrid) eemaldatakse 3) Dokumendid paigutatakse säilitamiseks sobivasse ümbrikusse (mapp) ja kinnitatakse. Arhiivi hoidlas on keelatu: Suitsetada, kasutada lahtist tuld, kasvatada taimi, hoida kõrvalisi esemeid. Ohuplaan Koostamisel: * Analüüsitakse erinevaid riske (4 gruppi) ( tulekahju, veekahjustused ) * Planeeritakse ennetusmeetmed * Töötatakse välja õnnetuse reageerimise protsetuurid
mittearhiiviaines. Kuni 10-aastase säilitustähtajaga toimikud ei vaja spetsiaalset ettevalmistamist ning võivad jääda hoiule struktuuriüksustesse (vastavalt asutuse võimalustele ja vajadustele). Üle 10-aastase säilitustähtajaga toimikud valmistatakse ette pikaajaliseks säilitamiseks asutuses ja peale kolme aasta möödumist koondatakse säilitamiseks asutuse arhiiviruumi/hoidlasse. Korrastamise käigus võetakse arhivaalid välja registraatorist, kiirköitjast või muust pikaajaliseks säilitamiseks mittesobivast (katkisest, määrdunud, mitte arhiivipüsivast materjalist) ümbrisest. Eraldatakse mittearhiiviaines. Metallkinnitid (kirjaklambrid jms) eemaldatakse. Kinnitusviisist olenemata ei lõhuta tööstuslikke köiteid (nt õmmeldud või klammerdatud kaustikud, registreerimisraamatud jms). Kui põhiline osa dokumentidest on A4 formaadis, kuid üksikutes arhivaalides esineb suuremaformaadilisi dokumente, võib need olenevalt
Arhiivi võimalikud korrastajad on: · Töötaja, kelle tegevuse käigus toimik tekkis · Arhiivi eest vastutav isik · Litsentsi omav teenustöö pakkuja väljastpoolt organisatsiooni. Praktiline kogemus näitab, et võõra teenuseosutaja poolt korrastatud arhivaale pole hiljem mugav kasutada. Paberkandjal arhivaalid valmistatakse pikaajaliseks säilitamiseks ette järgmiselt: -dokumendid võetakse registraatorist või kiirköitjast välja -kontrollitakse dokumentide süstematiseerimise kvaliteeti toimikus, olemasolevad liigsed koopiad ja väljatrükid eraldatakse. Dokumendid süstematiseeritakse kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel -metallkinnitid (kirjaklambrid) eemaldatakse -dokumendid paigutatakse säilitamiseks sobivasse ümbrisesse, mappi, karpi ja kinnitatakse nii, et dokumendid ei saaks välja kukkuda -lehed nummerdatakse
Arhiiviväärtusega arhivaalid tuleb enne hoidlasse ümberpaigutamist säilitamiseks ette valmistada. See seisneb dokumentide nõuetekohases füüsilises korrastamises sobivate tarvikute abil, arvestades vajadusega neid edaspidi nii kasutada kui ka optimaalsete kuludega säilitada. Tuleb lähtuda RA nõuetest ja kasutada tarvikuid, mis vastavad arhiivipüsivusnõuetele. Füüsiline korrastamine on koondnimetus järgmistele tegevustele: Eeltöö- dokumendid võetakse välja registraatorist, kiirköitjast või muust pikaajaliseks säilitamiseks sobimatust (katkisest, määrdunud, mittearhiivipüsivast materjalist) ümbrisest. Dokumentide liigsed koopiad, mittearhiiviaines ja metallkinnitid (kirjaklambrid jms) eemaldatakse. Kinnitusviisist olenemata ei lõhuta üldjuhul tööstuslikke köiteid (nn õmmeldud või klammerdatud kaustikud, registreerimisraamatud jms) Puhastamine - vajadusel, pabermaterjale puhastatakse kuivalt. Niiske või märja puhastusvahendi
kuidas põhimõtteliselt interpreteeritakse difraktogramme? a. Tahkete ainete röntgenfaasianalüüs on aine struktuuri analüüs, mis põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil. See võimaldab kristalsete ainete korral määrata osakesi ühendavate tasandite vahekaugusi, mis on refleksidena loetavad difraktogrammilt. Kasutatav seade koosneb röntgentorust, preparaadist ja registraatorist, mis võib olla nii elektrooniline kui mehhaaniline. b. Analüüsitavad ained peavad neelama või kiirgama elektromagnetkiirgust. Preparaat ehk proov on üldjuhul pulbri kujul (osakese suurus 10-15 mm), kuid võimalik on kasutada ka lihvitud pindu. Viimase korral esineb aga häireid difraktogrammil. c. Difraktogramm peegeldunud kiirte üleskirjutus, millelt saab lugeda