sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib. Sõduriõpe on lühem aga reservohvitseriks saamine nõuab aga põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Teenistusse kutsutakse Eestis regionaalsuse põhimõttel, mis tähendab et ühest kohast pärit mehed lähevad ühte väeüksusesse. Kuni 60-aastaseid võib kord viie aasta jooksul kutsuda reservõppusele,et korrata eelenevalt õpitut ning teha tutvust uuema sõjatehnikaga. Sellise armee nimi on reservarmee. Need armeed tõõtavad rahuajal, kuna neid on odav ülal hoida. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 sõdurit, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
ja selle arengut; Omavalitsusliku juhtimise laienemine peab toimuma maakondliku omavalitsusliidu kvalitatiivse edasiarendamise teel; Kõik vallad ja linnad peavad olema kaasatud seadusjärgsete ülesannete täitmisel. Regionaalhalduse korrastamise tulemuseks: Riigi ühtlane regionaalne areng; Tasakaalustatud regionaalne juhtimine; Selgem funktsioonide jaotus ning kasvanud haldussuutlikkus maakonna tasandil; Demokraatia, subsidiaarsuse ning regionaalsuse põhimõtete laialdasem rakendamine maakonna tasandil; Riikliku järelevalve parendamine; Maakondliku omavalitsusliidu kui institutsiooni arendamine ja tõhustamine; EL struktuurifondide demokraatlik haldamine; 6. Mõjud valitsemisvõimekusele ja ülesannete jaotusele valitsemistasandite vahel Antud haldusreformi kava üks olulistest aspektidest oleks arendada maakondlikku omavalitsusliitu kui institutsiooni,
tähendab, et suurtes keskustes ja perifeerias on erinev tehnoloogia, erineva suuruse ja mastaabiefektiga ettevõtted. Duaalne majandus on nii ajaloolise arengu kui ka ebaühtlase majandusliku arengu tagajärg. Kui on duaalne majandus, siis eksisteerivad ka duaalsed tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg jaguneb taseme ja geograafilise regionaalsuse alusel. Inimesed püüavad liikuda karjääriredelil ülespoole. Olgugi, et allapoole liikumine on lihtsam on see ka vastumeelsem. See tähendab seda, et inimene surutakse või ta liigub madalama klassifikatsiooni lahtrisse. Erinevates lahtrites on erinev tööpuudus. Liikumine perifeeriast keskuseni on raskem, kuid enamus seda taotleb ning teeb selle nimel pingutusi. Et allapoole liikumine on kergem, toimib ka palk tasakaalustava jõuna ainult perifeerias.
Hierarhiline organisatsiooniline korraldus. Probleemideks : 1) võimujaotus kapitali kuhjumise keskustes 2) Ebaühtlase arengu mehhanismid ja mudelid; 3) poliitiline suveräänsus versus supernatsionaalsed institutsioonid Kolm poliitilis-majanduslikku tsooni: EL, Põhja-Ameerika ning Ida-Aasia. Imeprialistlik – EL-l on ka oma tsenter (Brüssel ja Saksamaa) ja seda siis ümbritseb perifeeria. ELil on konkurents teiste tsoonidega ning poliitiline ümbrstruktureerimine toimub, regionaalsuse kasv areneb ning tekivad ka horisontaalsed võrgustikud. EL on justkui distsiplinaarne, konkureeriv strateegia. Imperialism – 1) ebavõrdne vahetust; 2) koloniaalsus läbi ametilähetuse ning 3) administratiivne eksport. Koloniaalsus Euroopa Liidus: 1) Varasemate sotsialistlike majanduste kontroll 2) Hierarhiline kultuuriline eraldumine 3) Euroopa Liidu normistiku ülevõtmine uutes liikmesriikides Majanduskasvu saavutamine kui
annaabi.ee 
