katkendid. Rõngassärk oli kallis ning seetõttu vähestele kättesaadav. Arvatakse, et rõngassärgi hankisid endale just pealikud ja vanemad, kuid siiski tundub, et rõngassärk ei saavutanud vabadusvõitluse käigus eriti suurt populaarsust. Teadaolevalt pole Eestlased metallkiivreid kandnud, kuid nad võisid kanda umbes samalaadseid raudnaastudega tugevdatud nahkmütse. Muu sõjavarustus Eestlaste hobused olid väikest kasvu, kuid vastupidavad ja vähenõudlikud. Regede kohta andmed puuduvad. On leitud rohkesti hobusesuuraudu, kuigi hobuseid hakati rautama alles 13. sajandil. Saarlased ja muu mererahvas kasutas vaenuretkedel laevu. Üldiselt on arvatud, et eestlaste laevad sarnanesid viikingilaevadega, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad. Sõdimisviisid Muinasaja lõpul pidasid eestlased nii ründe- kui ka kaitselahinguid. Suuri strateegilisi lahinguplaane ei kavandatud. Naabrite alale ette võetud sõjakäigud
tema suurustava iseloomuga. Andresest ja Pearust saavad kohe vaenlased, sest Pearu ei kannata, et keegi võiks temast parem olla, kuigi Andres on Pearust mitu korda tugevam. Esimene tüli, mis Andrese ja Pearu vahel tekib, on seoses kraaviga, mida Andres Pearu maale tahab kaevata, et vesi kraavi voolaks ja maa kuivemaks ning viljakamaks muutuks. Vaidluste tulemusena kaevatakse kraav Pearu soovil ainult viimase maa peale. Naabrid tülitsevad veel laenatud regede, teineteise akende all kükitavate koerte, loomade, sulaste ja palju muu pärast. Üks oluline sündmus teoses on see, et Pearu otsustab naabri aia ära lõhkuda, et sead pääseksid tema maa peale jooksma, ja seda ainult selle pärast, et oleks, mille pärast tülitseda. Sigasid läheb tagasi kutsuma Krõõt, kes oma Pearu sõnul ,,heleda jaalega" (heleda häälega) nii ilusasti sigasid hüüab, et
konkreetne sõjaretke tüüp, aeg, millal retk ette võeti, relvastus, mida kaasa võeti, transport, mida kaasa võeti, sõjamehed, kes kaasa võeti (kas on erilisi spetsialiste vaja), väekontingendi suurus. Kevaditi ja sügiseti muutsid vihmad või lumesulamisveed teed põhjatuks, jõed tõusid üle kallaste ning liiklemine oli väga keeruline. Suvel olid teed kuivad ja veekogud kergemini ületatavad ja/või laevatatavad. Talvel külmusid veekogud ja sood kinni; regede ja kelkudega võimalik otse ja üldse väga kergesti liikuda. Werner Paravicini on liigitanud sõjaretki eesmärkide järgi. Ta on sõjaretked liigitanud viieks tüübiks: rüüsteretked, piiramisretked, ehitusretked, lahingretked, kaitseretked. Lisada võib veel vabastus/varustusretked. Ristisõdijate retkedest olid arvulises ülekaalus kindlasti rüüsteretked. Rüüstamine andis ühelt poolt kindlasti saaki, kuid teisalt valmistas ette ka vastase võimalikku alistumist
Seeme variseb ja idaneb kiiresti kohe pärast valmimist, VII-VIII. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. 25. Sookask, madal ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) [pubéstsens] Pubescens udejaskarvane
kaasikuid ja erametsades 461,4 tuhat ha. Suurte mõõtmetega arukask kasvab Põlulas, Lääne- Virumaal d1,3 = 131 cm. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt
annaabi.ee 
