Distantsi pikkus on 2000 m. Rajad on tähistatud 15 cm läbimööduga poidega, millede vahe pikidistantsi on 12,5 m. Poid on erekollast või valget värvi. Starditsooni (100 m) ja finišiala (250 m) poid on punast värvi, samuti on iga 250 m tagant üks poi punast värvi. Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter, starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon. Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt kõige tähtsam otsuse langetaja, juhul kui midagi juhtub. Võistlustel osalevad kohtunikud kokku moodustavad žürii. Peakohtunik on žürii esimeheks.
Kergekaal on tiitlivõistluse kavva võetud maailmameistrivõistlustel (alates 1974) ja olümpiamängudel (alates 1996), samas ei kehti kaalukategooriad juunioride võistlustel. Kui võrrelda juuniore täiskasvanud kergekaalusõudjatega, siis juunioride 1997. aasta maailmameistrivõistlustest osavõtnud meessportlased olid keskmiselt 6,7 cm pikemad ja 11,9 kg raskemad, võrreldes kergekaalu eliitsõudjatega. 48 Rahvusvahelistel regattidel võistlevate juunioride, täiskasvanud normaalkaalu ja kergekaalu meessõudjate antropomeetriliste parameetrite võrdlus on toodud tabelis 4.3 Meesjuunioride luude pikkused ja ümbermõõdud on suuremad omaealiste mittesportlaste ja täiskasvanud kergekaalusõudjate ümbermõõtudest, kuid väiksemad, võrreldes täiskasvanud normaalkaaluliste sõudjate antropomeetriliste parameetritega. On leitud, et aastase treeninguga
küünib 0,7 meetrini. Masti pikkus on 15 meetrit ja puri selle jaoks 100 ruutmeetrine. -Lotjadel viidi Venemaalt hansalinna Tartusse karusnahku, vaha, mett, lina ning kanepit, samamoodi jõudsid Tartusse küttepuud. Tihti veeti kuni 35 meetri pikkuseid lotjasid sihtpunktini kaldalt köiega inimjõul. 6.Kalepurjekas -Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust klinkerplangutusega traalerpurjekas, mida oma graatsilise välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudel ja regattidel kasutati. - Kalepurjekal on kaks kolmnurkset purje –masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri. Traalimisel sõideti allatuult vedades enda järel 3-4 meetri laiust ning 4-5 meetri pikkuste tiibadega tunnelja kujuga traalervõrku. Nimi kale isegi on tulnud traalimisel kasutatud suuresilmalise võrgu ehk kale järgi. Ehkki tippaegadel, mis jäid 1930–1970 aastate vahele, võis Võrtsjärvel näha koguni 70 kalepurjekat, olid kalastusmeetodite muutumise
Raadio Raadio teke ja kujunemine oli seotud ennekõike tehnoloogia rakendamise vajadusega, mitte niivõrd nõudlusega uut liiki teenuse järele. Teooria elektromagnetiliste lainete edasikandmise võimalikkusest tõestasid Marconi ja Popov üheaegselt. Leiutajaau on püüdnud teisedki maad tulenevalt sellest, et vastavaid tehnoloogiaid arendati eri riikides samaaegselt. Marconi arendas esialgu välja traadita telegraafi. Tema loodud seadet kasutati merekommunikatsioonis, majakates ja regattidel. Popov ei võtnud vastupidiselt Marconile oma leiutisele patenti, pööramata tähelepanu oma leiutise kommertsküljele. Marconi sai seevastu 1909 Nobeli preemia. USAs jõuti muusika ja teksti edastamisel õnnestunud eksperimendini 1906. aastal. Esialgu kasutati uue sideliigi jaoks terminit "traadita side", alates 1903. a konverentsist soovitati terminiks "raadiotelegraaf". 1916 tuli David Sarnoff välja ideega, et raadio võiks olla igas kodus. Tema ettepanek naerdi esialgu välja
annaabi.ee 
