osas (näiteks halvad keskkonnatingimused vms.); 2. Uute arellide kujunemine kauglevi tõttu; 3. Polütoopne liiigiteke; 4. Inimtegevus. Areaali levimistõkked ehk barjäärid on. ökoloogiline tegur või tegurite kompleks, mis takistab areaali laienemist. 2 Laienevat areaali nimetatakse progresseeruvaks areaaliks. Ahenevat areaali nimetakse regresseeruvaks areaaliks. Refuugiumiks nimetatakse piiratud ala, kus liigid on saanud säiluda ka ebasoodsates tingimustes. Endeem on väikese levilaga takson, mis on kujunenud sel alal. Gruppdisjunktsioonid on paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest. Neid uuritakse nii liigi-, perekonn-, sugukonna- kui ka teiste taksonite areaalide tasemel. Gruppdisjunktsioonide tekkepõhjuste ja aja väljaselgitamisel on oluline osa arellidena eraldunud
(keeleteadlaste termin) kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Põhi tähelepanu pööras jääaja järgsele asustusele. Pakkus välja, et jääaja lõpus oli neandertallased ja homo sapiensi esindajad. Enne viimast jääaja etappi pidi euroopa rahvastik liikuma lõuna poole ja leidma ala, kus nad suudaksid ellu jääda. Kalewi Wiik pakkus välja, et rahvastik, kes viimase jää pealetungi ajal ellu jäid, nimetas neid Ibeeria ja Ukraina refuugiumiks. Kui jää sulama hakkas, siis hakkasid rahvad liikuma põhja poole, jääst vabanenud alale. Liikusid kohe laiali. Sellest lähtuvalt pakkus välja keelepõõsa teooria – kohe hakkasid soomeugri hõimud liikuma laiali põhja poole ning järg-järgult toimusid teatud eraldumised, mis kujunesid omaette keeled ja rahvad. Selle teooria kohaselt liikus palju soomeugri rahvastikku Saksa ja Poola aladele. Kalev Wiiki teooriate juures oluline:
· Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. · Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala · Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, · Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks · Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu · Relikt- jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal. · Levimine- populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega · Levik- liigi territoriaalne paiknemus. · Taastuv loodusvara- ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt
Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem – ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu Relikt- jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal. Levimine- populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik- liigi territoriaalne paiknemus. Taastuv loodusvara- ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab
Linnud otsivad toitu, harvem pesitsevad. Kiviaiad koos ümbritseva elupaigatüübiga võivad olla rändekoridoriks. Niidulapid, põllu- ja teepeenrad Niidud on olulised õitsvatele taimeliikidele sellega seostub tolmeldajate mitmekesisus, mis võib hästi mõjuda ka põldude kultuurtaimedele. Taimeliigid ise kui ümberringi on põllud või metsad, siis kaitseb niiduliike. Intensiivselt majandatavate põldude ääres on põllupeenrad "umbrohtude" refuugiumiks. Väikeveekogud ja märgalad Kahepaiksete paljunemiskohad. Mitmete putukaliikide (tolmeldajad või röövtoidulised putukad) paljunemiskohad. Elustiku joogivee hankimise kohad. Ojades, pisikestes paistiikides võivad olla kalad, linnud tulevad toituma (putukad, kalad). Niiskuslembesed looduslikud taimeliigid, sh orhideed. Nahkhiired käivad öösiti toitumas. Järsakud, astangud Osaliselt elustik sarnane kivikuhjatistekiviaedade omaga substraaditundlikud liigid nagu samblikud,
annaabi.ee 
