Energia vabastamine ktusest Plemine on kiire oksdatsioonireaktsioon, mille abil saab vabastada ktusest salvestunud soojust. Plemistingimused (sttimistemp ja hapnik) Leegi osad(hele osa aurustumine temp madal, oksdatsioonitsoon mittetielik plemine, lemine kolmandik plemine tiuslik.) Nafta (pikad hargnemata ssinikahelad, lhikesed sirged ssinikahelad, pikad hargnenud ahelad) Nafta destillatsioon krakkimine- ahelate lhendamine ( ttlemine ainetega ) reformitakse- ahelate hargnevaks muutmine Rafineerimine- polmeriseerimise tkestamine Detonatsioonikindlus bensiinidel Oktaanarv Vrdlussegu heptaan 0-isooktaan 100 Isesttivus diiselktusel tsetaanarv vrdlussegu 1-metlanaftaleen 0- heksadekaan ehk tsetaan 100 kttevrtus- nitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) ktust tielikul plemisel hikud MJ/kg ja MJ/kuupmeeter mningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelktused ~40-45 MJ/kg kivissi ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid:
Masuudi üleviimiseks madalamateks fraktsioonideks, kasutatakse mitmesuguseid süsinikuahela lõhkumise võtteid, üks on näiteks katalüütiline krakkimine, 500 kraadi juures. Saab kogu saagist tõsta 60%ni. Hargnevus suureneb, oktaaniarv kasvab. Temilisel krakkimisel (490kraadi, 2Mpa) tekib palju alkeene, katalüütilisel(510kraadi, o,3Mpa) tekivad areenid. Et bensiinide süsinikuaheldate hargnevust suurendada, siis reformitakse katalüütiliselt 500 kraadi ja rõhu all. Pärast destilleerimist ja krakkimist peab kõrvaldama väävliühendid keemiliste ja füsikokeemiliste võtete abil mida nim rafineerimiseks. Alkeenidest saavad alkaanid hüdrogeniseerimisel(400kraadi, 2Mpa) ja ka S muutub H2Siks. Vedelkütused tuleb puhastada happepuhastus, vaikained kondenseeruvad omavahel, tekib happegudroon, adsorptsioonpuhastus- nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ja vaikained adsorbeeruvad aktiivmulla kihis
1366 Danzigis leping, millega Riia anti peapiiskopile – too aga loobus läänivalduste ja obödientsi nõudest. Kompromiss, mis kumbagi ei rahuldanud. Paavst ei kinnitanud lepingut. Rõivastustüli Vaidlus, millisesse ordusse peavad kuuluma Riia toomhärrad. Toomkapiitel oli regulaarkapiitel – elasid kloostrireeglite järgi (premonstraatlased). Algul oli olnud augustiinlik kloostrireegel. Peapiiskop Blomberg (1370-1374) saavutas, et paavsti nõusolekul Riia kapiitel reformitakse augustiinlikuks. Paralleelselt taotles ordu kapiitli inkorporeerimist nende sekka. Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud. Ordui rüü valge – augustiinlastel must. Küsimus, millises ordus (rõivas) peab kapiitel olema. 14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378-1400). Tartus 1378 skisma ja Damerow oli Avignoni poolt. Üs mingi jama. Keegi Hecht oli ka piiskop aga vaid nominaalne. 14saj II oli ordu korduvalt pandud kirikuvande alla
19.sajandil. Õiguse kodifitseerimine (Euroopa riikides saab alguse 17.sajandil, üldisemalt jääb hilisemasse aega 18.saj lõpp, 19.saj algus) a) olemasolevate normide koondamine ja süstematiseerimine – õigus, mis on pikema aja jooksul välja kujunenud, aga on seetõttu süsteemivaba ja vajab süstematiseerimist b) õigusreformi läbiviimine, uue õiguse loomine – keskvõimu uue seaduse väljaandmine, antakse välja uus seadus ja reformitakse seeläbi senist õigust, pannakse õigus täiesti uuele alusele 18.sajandil Balti rüütelkonnad ja suuremad linnad, Tallinn ja Riia, tegid katseid oma kohaliku õiguse kodifitseerimiseks. Rüütelkonnad koondasid oma õigust, süstematiseerisid seda, Tallinnas ja Riias olid samalaadsed ettevõtmised, nende tulemusena sai õigus uue süstematiseeritud kuju, aga oluline on see, et 18.saj kohapealne initsiatiiv ei saanud keskvõimu kinnitust, mis tähendas seda, et need
Rootsi kohalikud ametnikud, sõjaväelased, riigimõisate omanikud, kes on saanud läänistuse riigiesindajalt või kuningalt. Tln linnusekohus tegutseb Toompea lossis, kuid vastavalt vajadusele on nad pidanud ka väljasõiduistungeid maal. Need seot tp seot protsessidega. Kohtul on president( asehaldur või kuberner), esialgu tegu nelja assessoriga, hiljem suurendatakse nende arvu kuuele. Kohtu töö ei ole alguses edukas. Alates 1640ndatest a reformitakse kohtu pädevust, seotud toonase kuberneri Erik Oxistierna nimega, kes võtab kohtu institutsiooni parandamise enda ette. Phillip Krusestern tema alam. Koos käiakse talvel ja suvel. Palju probleeme teiste kohtuorganitega nt aadlikega, kes soovisid, et nende asju ei arutataks linnakohtus. Vaidlus suureneb reduktsiooniga (linnusekohus vs ülemmaakohus), vaidlsued kes võib kelle üle kohut mõista. Väiksmeal määral vaidlusi tln tlinnaga , kus jookeb piir linna ja eeslinna vahel
annaabi.ee 
