sajandi esimesel poolel nõndanimetatud murrete lahingu ajajärgul. (Eisen, 2008, lk 123-124) Vanimad üleskirjutised on leitud 13. Sajandi käskkirjades. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592). Vanim säilinud raamat on "Abckiria", mis oli aabits ja katekismus, mille kirjutas Mikael Agricola 1543. aastal. Tema tõlkis Uue Testamendi soome keelde, mis pani alguse läänesoomelise kirjakeele kujunemise. (Mikael Agricola, 2006). Esimene soomekeelne piibel ilmus 1642. aastal. 18. sajandi alguses reformisid mõjukad keeleteadlased G. Renvall ja E. Lönnrot õigekirja, asuti eemaldama rootsipärasusi ja looma uusi sõnu. 1.1. Soome keele tuntuse saavutamine Soome ühinemine Venemaaga 1809. aastal aitas kaasa soome keele tunnistamisele. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592) Aleksander II määrusele kohaselt 1863. aastal, pidi soome keel 20 aasta jooksul saavutama rootsi keelega võrdväärse positsiooni. Sellest hoolimata kestis rootsi keele ülemvõim 20. sajandi alguseni
Nõnda kulgeb ideaalis kõik kosmilise korra kohaselt, mida väljendab mõiste suur ühtsus. Konfutsianism jäi küll läbi erinevate dünastiate Hiina ideoloogiliseks alustalaks, kuid kaotas esimesel aastatuhandel mõnevõrra oma mõjuvõimu budismi jõudsa leviku tõttu. Teise aastatuhande algul võib aga märgata konfutsianismi taassündi ja uuenemist. Eriti Songi ajastul (9601279) kerkis esile terve plejaad silmapaistvaid õpetlasi, kes reformisid konfutsianismi. Nendest tuntuim oli Zhu Xi. Reformitud konfutsianismi nimetatakse tänapäeval ka neokonfutsianismiks ja selles on tegelikult lõimunud konfutsianism, taoism ja budism. Hiinas sai isegi tavaks hakata rääkima kolmest õpetusest kui ühest tervikust: iga inimene peaks mingil määral järgima neid kõiki. Konfutsianism kehtis Hiina riigi ametliku ideoloogiana kuni 20. saj alguseni. Selle mõju on täheldatav tänapäevani, kuigi Mao Zedongi ajal püüti seda
astronoomilise aastaga. 16. sajandiks oli ülestõusmispüha kevadise pööripäeva suhtes paigast nihkunud. 1582. a korrigeeris paavst Gregorius XIII Juliuse kalendrit. Tekkinud Gregoriuse kalendris on 100ga jaguvad aastad liigaastad vaid juhul, kui nad jaguvad ka 400ga. Kalendri kehtestamisel jäeti juba tekkinud vea korrigeerimiseks 10 kuupäeva vahele. Katoliiklikes maades kehtestati Gregoriuse kalender oktoobris 1582 4. kuupäevale järgnes 15. Protestantlikud ja õigeusklikud reformisid oma kalendri hiljem. Eestisse puutuvalt läks Poola uuele kalendrile üle 1582 ja Rootsi 1753. Venemaal tehti kalendrireform lõpuks 1918.a alguses, kui kõikjal riigis, sh Eestis, järgnes 1.veebruarile 14.veebruar. Praegu on Juliuse kalender, mida kasutab veel mõni õigeusu kirik, Gregoriuse kalendrist 13 päeva järel. Eesti ajaloos enne 1918. a veebruari Juliuse kalendri
need mõjutused mõnevõrra hiljem. Balti provintsiaalõigus Omalaadne katustermin, ühine nimetaja paljudele erinevatele õigussüsteemidele. Baltisaksa ajaloolased käsitlesid seda kitsamalt, nende jaoks kuulus Balti provintsiaalõiguse alla baltisakslasi puudutav, talurahvaõigused sinna ei kuulunud. 19.saj algul algas talurahvaõiguse reformimine Balti provintsides. 1802.aastal Eestimaal väljaantud seadusega, edasi anti terve rida erinevaid talurahvaseadusi. Seadused reformisid talurahva olukorda. Vene õigussüsteemi korrastamisel anti kohustus Balti provintsidele ka siinset õigust korrastada, eesmärgiks samasugune tegevus nagu toimus Vene impeeriumi tasandil, kohapeal väljakujunenud õiguse väljaandmine korrastatud kujul. Välja jäid talurahvaõigus ja kirikuõigus – mõlemaid reformis riik. Ülejäänud osa õigusest koondati mitmes erinevas köites Balti Provintsiaalseadustikuks, Provinzialrecht der Ostseegouvernements. Anti välja kolm eraldi osa
ordu kätte. 1333. aastal Valdemar IV (Taani kuningas) lubas Eestimaa hertsogkonna oma õemehele, markkrahvile Ludwigile. Leping sõlmiti 1346. aastal - Taani müüs Eestimaa hertsogkonna 19 000 marga eest ordule, millest 6000 marka läks markkrahv Ludwigile kaasavaraks. Mõned vasallid polnud rahul uue võimuga ning 1348. aastal taotlesid Rootsi või Taani kuninga võimu alla sattuda, kuid asjatult. "Rõivastustüli"- Konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Konflikt sai alguse kui reformisid peapiiskopid Blomberg ja Zinten 1373-1374. aastal paavsti korralduse kaudu Riia toomkapiitlit, asendades premonstraatite reegli (Range vaimulik eluviis) augustiinliku reegliga, mis lubas kapiitlisse võtta ilmalikke ja ka suurvasalle. See oli Riia peapiiskopi positsiooni tugevdamine ordu vastu. Nimetus rõivastustüli tuleneb sellest, et kui varem kanti Saksa ordu rõivaga sarnast valget mantlit siis nüüd see asendus augustiinlaste mustaga. Läänimees Hermann von Üxküll pantis 1388
annaabi.ee 
