2. Esimese maailmasõja põhjus Euroopa riigid soovisid koloniaalvaldusi ümber jaotada. Noor koloniaalriik Saksamaa soovis vanadelt koloniaalriikidelt Inglismaalt ja Prantsusmaalt valdusi saada. 3. *I Maroko kriis (1905-1906 a.) saksamaad tegi ärevaks prantsusmaa mõju kasv ainsas iseseisvuse säilitanud riigis- marokos. Saksamaa julgustas maroko sultanit , ning viimane hakkas nõudma rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist prantsusmaa reformikavade arutamiseks. Konverents otsustas säilitada maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse. Vormiliselt kõigile riikidele anti kõigile riikidele majandussuhetes marokoga võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. *Bosnia kriis (1908 a.) Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, provintsis süvenes Serbia-meelne liikumine ning sisemisi pingeid üritas rõhutada ka Türgi. 1908
tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsusmaad, Saksamaa sai lüüa · välisriikide sekkumine võimalus uuteks konfliktideks Kahe vastasleeri kujunemine · Venemaa lootis tugevdada mõju Musta mere väinade üle, et pääseda Vahemerele · Inglismaa püüdis pidurdada Saksamaa tugevnemist · 1907.augustis leping
Liivimaa kubermangu nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner, kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem. Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli. Eesti keelt mitteoskavad kirikuõpetajad vallandati, seati sisse kirikukümnis kirikute, koolide ja haiglate ülalpidamiseks. Rüütelkonna kokkukutsumisel nõuti neilt kirikute ehitamist ja koolide avamist.
Maasaadikutel polnud tööliste maaleminemisele ja mõisate põletamise algatmisele mõju. See oli linnakeskne, tööliste algatatud. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Üleskutsed hävitada mõisad. 10. dets. sõjaseisukord Tallinnas ja Harjumaal. 6 11. dets. Tallinnas Põhja-Eesti valdade saadikute koosolek – arutada maaomavalitsust ja mõisnike reformikavade vastu. Jäi ära. Sama päeva õhtul peeti „Volta“ tehase keldris valdade saadikute ja Tallinna tööliste esindajate koosolek. Juhatajaks VSDTP Tallinna komitee juht Aleksander Kesküla, ka Pöögelmann. Kutsuti üles vägivalda kasutama, aga otsust ei võetud vastu, sõjavägi ajas koosoleku laiali. 12. detsembril tööliste esindajad maale, liitusid talupojad. Tööliste salgad liikusid maale neljas suunas. Peasuund oli Kohilasse. Algas avalik
nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner, kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem. Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli. Eesti keelt mitteoskavad kirikuõpetajad vallandati, seati sisse kirikukümnis kirikute, koolide ja haiglate ülalpidamiseks. Rüütelkonna kokkukutsumisel nõuti neilt kirikute ehitamist ja koolide avamist. Rõhutati,
– Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats. valik hääletuskäitumises, reformikavade valikul, jt. Institutisonalism ja konstruktivism • Institutsionalism: – Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse – Institutsioonid: reeglid, normid, regulaarsed praktikad, jne. – “Uus institutsionalism”: lai vaade institutsioonidele – pigem reeglid ja normid, mis mõjutavad meie toimimist laiemalt – Eri suundi: ajalooline instituts., ratsionaalse valiku instituts., jt
annaabi.ee 
