Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus seisneski selles, et kiriku mõju rahva igapäevaelule kahanes ja inimesed said ennast harida, ilma, et kirik oleks neid takistanud. Sellest järeldades arenes hoogsalt ka haridus, mis arendas omakorda kõiki eluvaldkondi. Reformatsioonidega oli peamiselt seotud Martin Luther, kes algselt tõlkis Uue Testamendi saksa keelde, tänu millele ilmus 1534.aastal saksa keeles kogu Piibel. Tagajärjeks oli see, et rahva hirm jumala ees asendus armuga ja paremate aegade lootusega. Kunsti valdkonna muutus seisnes selles, et tänu kiriku mõjuvõimu nõrgenemisele julgeti kujutada alasti inimest, kuid lähtuti ikkagi kirikust, hakati hindama inimese ilu, väärikust. Lähtuti rohkem inimeste meeltest, kirgedest ja emotsioonidest
Ta suurendas kuningavõimu ja muutis Inlismaa kuninga anglikaani kiriku peaks. Anglikaani usk lubab abielulahutust, mida Henry VIII mitmeid kordi kasutas. Inglise kiriku lahkumist Rooma kiriku alt tähistas supremaatiaakt. Reformatsiooni tekke ja leviku mõju: Majandusele kaubandus arenes. Rajati manufaktuure. Kaubalinnad kasvasid. Idamaade kaubad jõudsid ka Euroopasse. Haridusele teadmised looduse ja matemaatika kohta kasvasid. Koolid arenesid. Inimestele enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine
1598 aastal Nantes'i edikti vastu võtmisega lõppesid Prantsusmaal kodusõjad. See oli katoliiklaste ja hugenottide vaheline leppimine. Prantsusmaale lutheri põhimõtted ei levinud. Prantsusmaa jäi tugevalt katoliiklikuks riigiks. Hugenotte kiusati endiselt taga. Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas. Kalmari unioon 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile. Üritas haarata teiste liidu riikide võimu. Reformatsioonidega oli võimalik rootsil taani võimu haaramist tagasi lüüa. Stockholmi veresaun. Rootsi tõusis taani vastu üles. Gustav Vasa oli rootsis taani vastase liikumise juht. Reformatsioon viidi rootsis läbi selleks, et saada raha taani vastu võitlemiseks. 1527 Vasterasi riigipäev. Luteriusk sai rootsis kiiresti valdavaks. Rootsi iseseisvus ja Vasa sai kuningaks. Taani ja norra viisid samuti reformatsioonid läbi. Norra oli aga taani võimu all ja norras kehtestati taanikeelne piibel.
väljavaated jne Madalmaade põhjaosas olid germaanlased, hollandi keelt kõnelevad flaamid lõunaosas olid prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Põjaprovintsides Hollandis, Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega, lõunaprovintsides Flandrias ja Brabandis oli üks Euroopa arenenumaid tööstuspiirkondi. Kaguprovintsides nagu Luksemburg tegeldi vabal tööjõul põhineva põllumajandusega. Reformatsioonidega jõudsid Madalmaadesse eelkõige radikaalsemad voolud nagu anabaptistid ja kalvinistid. Katoliku usk püsis aga edaspidigi olulisel kohal ka suurima reformatsiooni ulatuse ajal polnud isegi põhjaprovintsides üle poolte kalvinistid. 43) Millised olid jesuiitide ordu ülesanded? Jesuiidid tegelesid roomakatoliku usu kindlustamisega Euroopa riikides. Nad jõudsid mitmesse kuningakotta pihiisade,
Aabits – kindlasti on see tähestik, õpetav funktsioon. Esimesed eestikeelsed aabitsad pärinevad 14. sajandist, teosed Rootsis Lundi ülikoolis. Lastekirjanduse kujunemine on kujutatud järgmiselt: *rahvaluule ja täiskasvanute kirjanduse töötlused *didaktilised lood aabitsates ja vaimulike raamatutes *lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik
annaabi.ee 
