neist 20,8% mehed, 49,4% naised ja 29,8% lapsed. Umbes 3000 inimest hukkus Siberis. Paljud inimesed suutsid siiski ka küüditamisest pääseda, varjates end kodust eemal. Pärast aktsiooni lõppemist järelesaatmisi ei teostatud, seega õnnestus enamikul kõrvalehoidnutest repressioonidest pääseda.(2) 80ndatel aastatel kuulus Eesti veel Eesti Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki. 1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge. Hiiglaslik riik vajas reformaatorit, kelleks sai uus NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov. Algas perestroika, mis püüdis Nõukogude ühiskonda vabameelsemaks muuta, kuid samaaegselt säilitada kommunistliku partei ülemvõimu. 23. augustil 1987 toimus Hirvepargis miiting kus avalikult lehvisid Eesti lipud ning räägiti avalikult MRP olemusest. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut kui väikest kokkutulekut mida olevat kuulanud vaid üksikud “uudishimulikud“. Tegelikult oli see aga oluline samm iseseisvumise teel.(2) 27
revolutsiooni) protsess Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg · 1985.a. kevadel valiti NLKP KK peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sise- ja välispoliitilisse kriisi (Vt. ka Idabloki ja NSVL lagunemise juurest kriisi põhjuseid!). Seega vajas riik peale seniste vanameelsete ja reformide vastaste gerontokraatide (Brenev, Andropov, Tsernenko) asemele reformaatorit, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. · Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. Perestroika elluviimiseks ning oma võimuposotsioonide kindlustamiseks vajas Gorbatsov ka glasnost`it ehk avalikustamist (NB! Glasnost ei tähenda mitte täielikku sõnavabadust, vaid sotsialistliku ühiskonna puudustele tähelepanu
peale ning muutus oma mõtetes üha radikaalsemaks. 1519. aastaks oli lõhe endise munga ja katoliku kiriku vahel juba ületamatu: Luther pandi ketserina kirikuvande alla, kuid tema toetajaskond üha kasvas. 1521. aastal kutsuti Luther aru andma Saksa Riigipäeva ette. Keiser Karl V nõudis temalt oma veendumustest lahti ütlemist, kuid too keeldus sellest. Järgnevalt sattus ta ka riigivande alla, mis tähendas tema lindpriiks kuulutamist, kuid reformaatorit kaitses järgnevalt Saksi kuurvürst Friedrich III Tark. Järgnevad aastad olid Lutherile väga tegusad, mille jooksul ta reljeefsemal kujul välja õpetuse, mis sai hiljem tuntuks luterlusena. Samuti alustas ta Piibli tõlkimist saksa keelde. Tegemist polnud küll esimese tõlkega sellesse keelde, kuid see sai hiljem standardtekstiks, mille baasil hiljem Piibel ka eesti keelde tõlgiti.
- 28 - 12) Suveräänsusdeklaratsooni vastuvõtmine. Selle sisu. 13) Keeleseaduse vastuvõtmine. 14) Kodanike komiteede liikumine, selle eesmärgid. 15) Balti kett. Üleminekuperioodi väljakuulutamine. 16) Verised sündmised Vilniuses ja Riias. 17) Isemajandava Eesti konseptsooni väljatöötamine. (IME) 18) Riigipöörde katse Moskvas. (Augusti Puts) 19) Eesti omariikluse taastamine. 1) Hiiglaslik rook vajas reformaatorit, kes viiks impeeriumi kriisist välja ja säilitaks samal ajal olemasoleva poliitilise reshiim alustalad. Selleks reformaatoriks sai 1985. a. märtsis pärast omapärast gerontokraatia valitsemisaja lõppu võmule tulnud Mihhail Gorbatsov. 2) M.Gorbatsov alustas NSV Liidus senisest põhjalikumaid ümberkorraldust perestroikapoliitikat- mille nurgakiviks oli põhimõte, et kõk reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames.
annaabi.ee 
