omadustest (värv,materjal jm) saame läbi meelte tajumuste ning neid materiaalseid asju nimetab autor aistimiseks. Kui meie vaim tegeleb ideedega ja hing nende üle ,,arutlema" hakkab, täitub mõistus teist laadi ideedega sellistega, mis ei tule mitte väliste, vaid sisemiste faktorite poolt (nagu tajumine, teadmine, uskumine jne), seal saab inimese vaim teadlikuks omaenda tegevustest ja nende laadist. Tegemist on meelele väga sarnase allikaga ja nimetab ta seda reflektsiooniks. Ideed pärinevad Locke sõnul kõik mingist kindlast allikast ükski idee ei teki iseenesest või alusetult. Näiteks vastsündinud laps ei ole varustatud ideedega need hakkavad järk-järgult temasse tekkima, alguses, läbi valguse, värvide ja helide, ilmselged ja hästituntud ideed, hiljem ebatavalisemad. Kui mõnda last hoida ruumis, kus on ainult must ja valge, siis ei teaks ta suure tõenäosusega, mis on kollane või punane, samamoodi nagu inimesed, kes pole mõnda
nähtusega kokku. Meeled toimetavad nende objektide tajumused vaimu, eristades samas seda, kuidas need objektid meie meeli mõjutavad. Ühesõnaga sõltub aistimine täielikult meeltest ning sellest, kuidas meeled ühte või teist objekti tajuvad. 4) Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevused. Need ideed tekivad, kui vaim tegeleb juba temal olemasolevate ideedega ning hing samal ajal peegeldab ja kaalub kõiki neid tegevusi. Sellist protsessi nimetab Locke reflektsiooniks, vaim reflekteerib omaenda tegevusi iseenda sees. Sõna tegevused all mõistab Locke vaimu toiminguid oma ideedega, kui ka ideede põhjustatud teatud tundeid, näiteks rahuldus- või ebamugavustunnet. 5) Teistesse teadmiste allikatesse pole põhjust uskuda kuna need pole veel tõestust leidnud. Ükskõik kes meist, kui ta hakkab uurima omaenese mõtteid mõistab, et kõik tema algupärased ideed tulenevad eelpool mainitud allikatest ja on tekkinud kas
Selle mõjul saab inimene arusse meelte poolt ideid objektide vaimust, kas objekt on kollane, mõru, pehme, kuum jms. 4. Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Ideede teiseks allikaks on vaimu sisemine tegevus ehk hinge tegevus, kui ta hakkab aru täitma teistlaadi ideedega nagu näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine jne. Locke on nimetanud ka nn sisemist meelt reflektsiooniks, sest ta toob välja ainult need ideed, mis saavad toimuda ainult vaimu sees. Sõnale tegevus annab Locke tähenduse, et lisaks vaimu toimingutele ideedega toimub tegevuse käigus ka omamoodi kire tekkimine ideede poolt nagu näiteks rahuldustunne ja ebamugavustunne. 5. Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?
milles inimesed arenevad intellektuaalselt, sotsiaalselt, isiksuslikult, professionaalselt ja isegi emotsionaalselt. Erinevalt kõnest, ei sõltu tekst sellest, kas sõnumi kirjutaja ja saaja on samal ajal ühes paigas. Vastupidi, tekst liigub ajas ja ruumis. Indiviid ja kollektiiv saab osaliseks suuremas ja variatsioonirohkemas maailmas, tema intellektuaalne pagas kasvab ning ta saab rohkem ainest reflektsiooniks ja arenguks. Tekstid ja massimeedia loovad uue ja suurema kommunikatiivse avalikkuse uute mängureeglitega, kuidas diskuteerida ja argumenteerida. Sellist muutust nagu avaliku arutluse loomine, võib õiglusega kirjeldada revulutsioonina mitte ainult kommunikatsiooniviisis, vaid kogu ühiskonnas. See, et käsitleme teadmisi teatud kindlate kriteeriumide kohaselt, siis õppimise aluseks saavad
annaabi.ee 
