vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. PIKLIKAJU - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. VÄIKEAJU - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. KESKAJU - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. VAHEAJUS asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. TINGIMATUD ehk tahtmatud reflektsid- on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, need on on seotud selja-ja piklikajuga TINGITUD ehk tahtlikud refleksid- kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 47. neurobioloogiline lähenemine- tegeleb närvisüsteemi uurimisega. 48. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 49. Närvisüsteemi evolutsioonist. 50. Ajus hakkas tekkima närvisüsteem, võrkjas süsteem. 51. Kiirjas närvisüsteem. Motoorne närvisüsteem. 52. Närvimoodustised, reflektsid, diferentsiaalsed reageeringud. 53. Ajukoore alused on vanimad moodustise- on emotsioonidega seotud, hingamine, intellektuaalne aju. 54. Refleks- reageering ärritusele.Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele 55. Instinkt-diferentseeritud refleks 56. Käitumist mõjutavad tegurid: 57
arenguetapid sarnaselt kogu inimrassile(alguses kiire ja siis aeglasemad). Hariduspsühholoogia arendaja, Pedagoog. I psy phd. Arengupsühholoogia huvitas teda väga kuigi enamus tema ideed on ümberlükatud. John Dewey - Peetakse funktsionalismi "ametlikuks" rajajaks kuigi eelkäijad James, Münsterberg ja Hall valasid korraliku vundamendi. Käitumist ei saa elementideks jagada samamoodi nagu ei saa teavdust elementideksjagada. reflektsid - organimsi kohanemine keskkonnaga, elemendid seotud ja mood. süsteemi, millel eesmärk ja see eesmärk on enamasti organismi eluspüsimine (Stream of behaviour - the three elements of a reflex must be viewed as a cordinated system directed toward a goal and this goal usually related to the survival of the organism) Progressiivne indiviidikeskne haridus, õppimine läbi kogemuse. peab arendama loovust. James Rowland Angell (dewey õpilane)-
Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algat...
Masinatega saad suurendada enda lihasesüsteemi ( labidas , kraana). Keha metaliseerimise eesmärk on hoida endast eemal see vedel löga Sõdurid on mundris, mis tähendab tema sisemaailma kaotamist, personaalsuse varjamist, sõdurist saab ühik, mis kuulub teiste ühikute juurde. M under varjad sõduri lihalikkust. kahurilha Mehelikkus on pidevalt ohus abjektsiooni poolt, feminiinse poolt. Tõrjumaks seda on sul vaja muuta oma reflektsid automaatseks ja kaitsta ennast. Võitled vaenlasega, aga rõhutad enda ego kooshoidmist. Sõda pole suunatud millegi muu kui oma enda kehalise nõrkuse vastu. Sportlased on kehakesksed ja tegelvad ainult oma kehaga, tegelikult egelevad oma kehalisuse kaotamisega viivad võimalikult väikseks oma kehaline vastupanu. Rock demonstreerb seda ohtu, mis tekib abjektsiooni pealetungil. Speed. Kiirusekujund, intensiivsus.
käsklus. Charot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus, hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks – kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (kogemus), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul Bechterev - I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. uurida otse. näoilme, žestid, kõne - füs bio sots tingimused. Watson - S-R 100beebit. eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine.
annaabi.ee 
