Vene keele mõjul on refleksiivverbide kasutamine eesti keeles määratu palju laienenud. Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks: verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks. Mõnikord toob selline grammatiline nihe lisaks lause semantilisele ümbertõlgendamisele kaasa ka omalaadse keelelise ideoloogia.
Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: * automaatne - kas talvel on külm? * arutlev - kas modellid teenivad palju raha? 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Mittedeklaratiivne mälu on seotud reflektiivsete motoorsete ja tajumuslike oskustega. Materjali esiletoomine on mitteteadlik. Implikatsioon mälu on rigiidne, tihedalt seotud selle algse situatsiooniga, millal õppimine aset leidis. Deklaratiivne mälu on faktide teadmine inimeste, kohtade ja asjade, aga ka selle kohta, mida need faktid tähendavad. Mälu on väga paindlik ja seotud suure hulga informatsiooni omavahelise sobitamise ja seostamisega.
Kui ajus on suuremad ja väiksemad piirkonnad, siis see peegeldub ka koljus ja näos. Näiteks Spurzheimi kirjeldus imperaator Caracallast: frenoloogilisest seisukohast on see kõige vääritum võimalik pea, pea on madal ja väike, madalamate omaduste organid domineerivad moraalsete ja religioossete tunnete üle. Ja selle kõrval stoik Zeno, kellel on kõik suurepärane, heasüdamlikkuse, lahkuse, kindluse, meelekindluse, ettevaatlikkuse ja reflektiivsete omaduste organid on kõik suured, kusjuures animaalsete tunnete omad neile allutatud, pea on külgedelt lamenenud, eriti salalikkuse ja ahnuse piirkondades. Uuriv empiiriline teadus. Ignoreeriti asju, mida ei teatud/tuntud. See, mis ei sobi, visatakse välja. Empiirika on vajalik, aga mitte piisav. Lokalisatsionistlike vaadete kõrval kujunesid ka vastupidised, holistlikud vaated. Marie Jean Pierre Flourens (1794-1867):
mis sisaldab 6 infrapunakaamerat, registreerimissagedusega 100 Hz (Itaalia), 2 dünamograafilist platvormi, mõõtmetega 400x600mm (Šveits) ning kõnnirada pikkusega 6m (Šveits). Uuritavale asetatakse vastavatele luupunktidele reflektiivsed markerid (22-24tk), mis moodustavad läbi videokaamerate vastavas liigutusanalüüsiprogrammis biomehaanilise mudeli (joonis 6,7). Mudeli alusel saadakse kõnni kinemaatilised parameetrid. Joonis 6. Reflektiivsete markerite asetus Joonis 7. Kõnni biomehaaniline mudel Kuna kolmedimensionaalne kõnnianalüüsi meetod pole paljudele füsioterapeutidele kättesaadav, siis teostatakse kõnni füsioterapeutilist hindamist subjektiivselt füsioteraapia osakonnas, haigla koridoris, patsiendi kodus, koolis või töökohas. Tähtis on et, kõnnihindamise meetodid (vahendid) oleksid usaldusväärsed, kasutajasõbralikud ja odavad.