Sülje eritumise regulatsioon: eritumist reguleeritakse põhiliselt NSi kaudu, regulatsioon võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning füüsiline pingutus tekitavad suus kuivustunde. Selle juures eritub sülg on aga hästi orgaanilise aine rikas, paks. Parasümpaatiline NSi erutus soodustab süljenäärmete tööd.
2. neerupealis E b) türoksiin 3. kõhunääre A c) melatoniin 4) käbinääre C d)kasvuhormoon 5) munasari F e)adrenaliin 6. ajuripats D f) östrogeen 7. kõhunääre H g) parathormoon 8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon 44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2) Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid Millise aju kaudu kujunevad suuraju Selja- ja piklikaju Sünnipärane või elu jooksul Elu jooksul kujunev sünnipärane kujunev Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire
2. neerupealis E b) türoksiin 3. kõhunääre A c) melatoniin 4) käbinääre C d)kasvuhormoon 5) munasari F e)adrenaliin 6. ajuripats D f) östrogeen 7. kõhunääre H g) parathormoon 8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon 44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2) Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid Millise aju kaudu kujunevad suuraju Selja- ja piklikaju Sünnipärane või elu jooksul Elu jooksul kujunev sünnipärane kujunev Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire
- paarilistest tõrvemandlitest TONSILLA TUBARINA ning - neelumandlist TONSILLA PHARYNGEA e ADENOID (kuulmetõrve suudme ümber); kõige paremini arenenud 5-7a lastel, võib takistada nina-hingamist, hiljem taandareneb. Neelamine DEGLUTITIO on reflektoorne akt - vajaliku konsistentsi ja mahuga (7-15ml) toidupala viiakse suuõõne tagumisest osast neelu. - põhineb refleksil, mis toimetab söögi ja joogi makku ning takistab nende sattumist hingamisteedesse. - kui refleks veab alt ja toit satub hingetorru, hakkab in köhima; harva võib bronidesse sattunud toidupala tekitada kopsupõletiku v lämbumise (kui kõri ummistab vähe mälutud toidutükike). - neelamisrefleksi reguleeriv keskus on piklikaju ja ajusillaalumises osas. Neelamisakti faasid: I faas:ainus tahtele alluv, kestab 0,7-1sek.