See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi. Teadmusühiskonna stsenaariumi kandev idee on lähendada Eestit arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise kui ka väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Ohtudest ja probleemidest hoolimata on jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Väikeriigile, kellel pole ressursse ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks (Lauristin 2006).
Näiteks esines selliseid absurdseid juhtumeid, kus ühes ja samas ajalehenumbris võis pealinn tähendada kord Tallinnat, kord Moskvat. 2. Grammatiline sarnastumine 2.1 Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine Vene keele mõjul on refleksiivverbide kasutamine eesti keeles määratu palju laienenud. Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse
Koodid... ka tekst on sageli omakorda kodeeritud. Konstrueerimine on võimalik siis, kui on olemas teatud koodid ja märgid. Kui märgis avame tema tähenduse, siis see ,,reegel", kuidas ma selle märgi tähenduse avan, on kood. Kood on reeglite süsteem märkide avamiseks. Ühesõnaga, selleks, et tekstidest aru saada, peame nägema tekstides, piltides, muusikas jne Lugu (ehk narratiivi); selleks, et narratiivist aru saada, tahame me tajuda, mis on siia sisse pandud (otsime refleksiivsust), paneme sisse oma empaatiavõime; seejärel uurime, kuidas ta on kokku pandud (konstrueeritud); siis vaatame missuguseid printsiipe / koode / reegleid on kasutatud. Teksti koostamisel ja kirjutamisel kasutame sama loogikat, pannes end punliku rolli, kes püüab tekstist aru saada. Mis on Eesti narratiivi eripära? Kui me midagi loome (sh kirjutame), siis selleks, et asju tõlgendada, peame nägema alati ka selle
Vaatamata ohtudele ja probleemidele on meie hinnangul jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Põhjus: teadmusühiskond on ainus arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi refleksiivsel teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise- kui väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid (strateegilise kavandamise institutsionaalne ja intellektuaalne tugi) ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Väikeriigi jaoks, kellel puuduvad ressursid ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks. Kindlasti ei ole ka teadmusühiskond ideaalne maailm ega unistuste riik. Samas peaks see mudel (vähemalt teoorias) olema teadlik ka iseenda nõrkustest ja ebakohtadest, mis on esmaseks tingimuseks neist ülesaamiseks. Eeldused liikumiseks teadmuspõhise ühiskonna suunas
· 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja · 80ndad õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte · 90ndad õpetaja puhul hakati rõhutama refleksiivsust, kriitilist suhtumise omaenda töösse, enesehindamist.(globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) · 21.saj. algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest
etnometodoloogia) üsna ekstreemselt eitavad sotsiaalse struktuuri kui sellise olemasolu üleüldse, leebemas versioonis aga rõhutatakse vastupidist indiviidid loovad sotsiaalseid struktuure oma individuaalsete tegevuste, s.h 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 3 sotsiaalse interaktsiooni käigus. Sotsiaalsed tähendused sünnivad tegevustest, mitte vastupidi. Agency-teooriate keskmes on inimene kui indiviid. Agency eeldab vaba tahet, eneseteadvust ja refleksiivsust. Mikroteooriate eeldused sotsioloogilistes kultuurikäsitlustes: · Inimesed on loovad ja taibukad · Sotsiaalse elu keskseks jõuks on inimestevaheline vahetu (nö silmastsilma) interaktsioon · Sotsiaalne kord tekib individuaalsete tegutsejate tegevuse tulemusena; need tegutsejad on võimelised oma suhteid ise korraldama ja reguleerima, muutma sotsiaalsed suhted ennustatavateks, edukateks ja vastastikku mõistetavateks · Et ühiskonda uurida, peame lähtuma tõlgendavatest metodoloogiatest,
annaabi.ee 
