Heaks peetakse kõike, mis rahuldab tegija vajadusi. Lapsed ajavad segamini inimelu väärtuse asjade väärtusega, mida inimene omab. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) 2. 4. Konventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on teiseks arengutasemeks konventsionaalne arengutase. Siia alla kuuluvad kaks astet "Hea poisi" moraalsus ning autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Arengutase saavutatakse siis, kui laps võtab vastu referentgrupi (temale kõige tähtsama grupi, näiteks klassi või perekonna) hinnangu. Selle grupi moraalinorme omandatakse ja jälgitakse kriitikata kui tõde. Norme täidetakse sellepärast, et pälvida kiitust või vältida karistust, aga mitte nende väärtuse jõul. Tegevus käitumisreeglite alusel, mida seadustab grupp, annab talle aluse pidada end "heaks" (seaduskuulelikuks). Kuna norme ei ole välja töötanud laps ise, siis ei ole need tema vaba valik. Ta võtab neid vastu kui selle grupi
laps, seda vähem on talle arusaadavad sõnalised märkused. Lapse tajuvad täiskasvanu hinnanguid absoluutse kriitikata, pidades hinnangut toimingu atribuudiks, millele täiskasvanu reageerib. Varasemad eluaastad lapse arengus on põhjapaneva tähtsusega tema kõlbeliste arusaamade väljakujunemises ,,heast ja halvast". Kui laps seda siis ei omanda, jääb ta hiljem kurdiks hea ja halva suhtes. Moraalsete arvamuste konventsionaalne arengutase saavutatakse siis, kui laps võtab vastu referentgrupi (temale kõige tähtsama grupi, näiteks klassi või perekonna) hinnangu. Selle grupi moraalinorme omandatakse ja jälgitakse kriitikata kui tõde. Norme täidetakse sellepärast, et pälvida kiitust või vältida karistust, aga mitte nende väärtuse jõul. Tegevus käitumisreeglite alusel, mida seadustab grupp, annab talle aluse pidada end ,,heaks" (seaduskuulelikuks). Kuna norme ei ole välja töötanud laps ise, siis ei ole need tema vaba valik
mõjutame. Sotsiaalse identiteedi kujunemine sotsiaalne identiteet kujuneb välja nii, et kelle moodi ma olen, nii ma ka suhtlen teiste inimestega. Tavaliselt on see seotud erinevate rühmadega, kellega ma suhtlen ja ei, käitun vastavalt rühma nõudmistele ja ootustele. Referentgrupp ehk osutusgrupp inimgrupp, kellega inimene arvestab või kellele viitab oma käitumist grupi liikmete käitumise järgi kujundades. Tähtsus: Referentgrupi tähtsus seisneb selles, et inimesed saavad sellest eeskuju võtta ja samamoodi käituda. NT: Kui noorsportlane alles pürgib tippu, siis ei võta ta eeskuju ümbritsevatest inimestest, vaid ajastu tippsportlastest. Isegi siis, kui tal pole nendega otsest kontakti, võib noor võtta neid referentgrupina ja kasutada modellidena, võttes omaks nende normid, et suunata ja juhtida oma käitumist ja hoiakuid. 6) Sildistamisteooria.
grupp said arvamused rohkem ühetaoliseks. # Gruppi-istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference). Teine kuulus näide: Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt. Konflikti lahendamiseks superordinaarsed ülesanded (vaja rohkem inimesi). - Grupid mõjutavad arvamusi ja hoiakuid * Arvamusliidrid: referentgrupi liikmed seisukohajuhtidena # Kaheastmelise kommunikatsiooni hüpotees: Elihu Katz & Paul F. Lazarsfeld (1955): Uuriti USA presidendivalimisi a. 1940. Raadiol ja ajakirjandusel oli vähe mõju. Kõige suurem mõju oli teistel inimestel, ja just sama rühma liikmetel. À Massikommunikatsiooni sisu vahendub inimestele väikerühmade (primaar/referentrühmade) kaudu. # Seisukohajuhid/vahendajad/arvamusliidrid jälgivad massikommunikatsiooni teistest rohkem