lihtsustatud lausestruktuuriga, pikemate ja tihedamate pausidega ning asjadest, mis on lapse nägemis- või haardeulatuses. Sellist rääkimisviisi nimetatakse hoidekeeleks. Laps ei suuda keelt omandada ainuüksi teisi kuulates. Ka uurimused on näidanud, et ainult televiisorit vaadates rääkima ei õpi. Kõne arengut mõjutavad tegurid *Lapsega seotud põhjused. Selle all peetakse silmas erinevusi lapse temperamendis ja kognitiivses stiilis. Refereeriva stiiliga lastel on analüütiline ja informatsioonile orienteeruv lähenemine keelele, mille tulemusena domineerivad sõnavaras esemete nimed. Ekspressiivse stiiliga laste sõnavaras on aga rohkem tegu- ja asesõnu ning enesekohaseid ja sotsiaalseid väljendeid (nt jaa, tere, ei). Eri õppimisstiiliga laste emad erinevad samuti sihtlemisstiilt. Pole kindel, kas keele omandamise stiilid on põhjustatud nende vanematest või mitte. *Keelekeskkonna tegurid
selliste faktoritega nagu publiku nõudlus, näitlejate lavalised aspektid, patroonide ja riigi tsensuur. Rutter (2008: 248) ütleb, et "Selle tulemusena võib varajase kaasaegse esituse kontekstualiseerimine, olgu see siis seoses sotsiaalajaloo, majandusajaloo, teatriajaloo või nende kombinatsiooniga võtta edukalt konkreetse teatri fookuseks. Minu arvates ei olnud tegelikult tegu hea artikliga. Saan aru, et tegu on refereeriva artikliga, kuid minu jaoks oli see kohati liiga laiali valguv, terminoloogia ei olnud väga hästi lahti seletatud, tihti seletati asju palju keerulisemalt kui oleks saanud ning lisaks toodi vahepeal väga kujundlikke väljendeid, mis minu arvates ei ole kohased teaduslikku artikli juures. Ka sellist viitamist ei ole mina varem kohanud, kuigi see võib lubatud olla. Kasutatud materjalid: Rutter, T. (2008). Repertory studies: A survey. Shakespeare, 4:3, 336- 350. doi: 10
..). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird, Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset, märgitakse
(...). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird & Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset,
Zarathustra prohvet; Zoroastrism vanairaani usund varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund pärineb tema õpetusel , pani aluse zoroastrismi püha raamatu Avestale. 11) Kreeka ajaloo allikad Herodotos kreeka ajaloolane Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" ("Ajalugu") änapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia (refereeriva käsitluse) tegelikuks alustajaks Thukydides Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Ateena aristokraat, kullakaevanduste omanik Traakias Xenophon vanakreeka ajaloolane ja kirjanik. Sokratese õpilane, kirjutas "Hellenika" ("Kreeka ajalugu") ; sõdis Korintose sõjas Sparta poolel Diodoros vanakreeka ajaloolane ja mütograaf, pühendas 30 aastat "Bibliotheca
..1999:10) Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat esitust (oma sõnadega). Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. 3 3 Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird & Wason 1977). Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga
annaabi.ee 
