Oma väga lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada kuus komöödiat, mis kõik on ka tänapäevani säilinud. Erinevalt Plautusest püüdis ta orienteerida oma komöödiad veidi arenenumale maitsele ning anda ka oma töödele originaalide peenemaid varjundeid. Tema komöödiates ei ole jämekoomilisi nalju, esikohal on karakterid ning komöödiad lähenevad oma laadilt humoorikale olmedraamale. Terentius loobus oma proloogides sisu refereerimisest ning kaustas neid selle asemel oma esteetiliste vaadete tutvustamiseks ning kriitikutega polemiseerimiseks. Plautusest eristab teda ka see, et lüürilised värsid on taandunud kõnevärsi eest ning laule pea aegu üldse ei olegi. Mitte alati ei saatnud teda edu: komöödia ,,Ämm" kukkus kahel korral läbi, sest publik lihtsalt jooksis minema nähes köietantsijaid ning gladiaatoreid nähes, ning alles kolmandal katsel viis aastat hiljem õnnestus näidend tal lõpuni mängida. Kuid hilisemal
ja seminaritekstidest. Sageli ei püüagi inimene teemas püsida – nt. on arutlus sõnavabadusest, aga tema kirjutab kõik, mis konspektis vabaduse kohta üldse oli. Sellise kompilatsiooni eest punkte ei saa. Isegi kui on refereeritud asjakohaseid teooriad, pole alust sellist kirjatööd esseena hinnata. Antud veatüübi alaliigiks on sellised esseed, mis koosnevad lõviosas materjali refereerimisest ning sisaldavad omaette seisva lisandina ka autori positsiooni ilma ühegi argumendita, nt. "Mina pooldan tõe korrespondentsiteooriat" ja kogu lugu. 2. ALUSVÄIDE (VÄITED) ON PÕHJENDAMATA Mõnikord arutleb tudeng oma essees küll, kuid mitte teemast tuleneva põhiküsimuse üle, vaid juba mõne kitsama küsimuse üle, võttes alusväite põhjendamata omaks. Selleks on mitmeid
Terentiuse komöödiad: Sarnaselt platusega toetus ka tema oma loomingus kreeka komöödiatele. Töötles kreeka komöödiaid, aga rinevalt plautuselt üritas ta säilitada originaalide süzeed. Mitmeid näidendeid kokku ei seganud. Ta orienteerus arenenumale maitsele, rooma eliidi maitsele, sellest tulenes ka see, et ta ei olnud nii populaarne kui plautus. Tema elu lõpetas reis Kreekasse, 1. kultuurireis kreekasse. Jämekoomika puudus, humoorikas olmedraama. Loobus sisu refereerimisest. Prolooge kasutas esteetiliste vaadete tutvustamiseks. Taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Heli ja lavaefektid, emotsionaalne pateetilisus taandub. Rõhub näidendi sisule. Fantastilisust on välditud. Peategelane ei ole kaval ori, orjad esinevadm aga nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele. Terentiuse komöödia ,,Andria" (,,Androslanna") oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529). 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. 35
kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist. Valdavalt perekondlikud motiivid. ,,Potikomöödia". Moliere on saanud temalt innustust oma komöödiale ,,Ihnus", innustust on saanud ka Shakespeare, Lessing jt. Terentius: püüdis oma komöödiad suunata veidi arenenumale maitsele, tahtis anda edasi kreeka originaalide peenemaid varjundeid. Jämekoomikat ei ole, esikohal karakterid, kom lähenevad humoorikale olmedraamale. Loobus proloogides sisu refereerimisest ning laule peaaegu ei ole. Toetus ühele komöödiale. Tema teos ,,Tütarlaps Androse saarelt" on varaseim teadaolev teatrietendus Eestis (1529, ladinakeelne koolietendus Tallinna raekojas) 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. ~I saj eKr Esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteosed (Catullus, Lucretius), proosa jõudis kõrgtasemele (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest
vusest, mitte soovist avada m¨arkidevahelisi seoseid. Kasutatud s~onastike detailsemad omadused on kirjeldatud kaheosalise tabelina lehek¨ uljel 89 ja 90. Pealkirjaga olen vaadeldavad seletused k¨ ull juba heitnud mittes¨ uste- maatiliste hulka kuuluvateks, kuid siiski toon j¨argnevas ¨ara 23 Vaccari lk.1839 toodud valikuliste m¨arkide et¨ ¨ umoloogiate seletused. Ukskeelsete s~onastike refereerimisest, olen ruumi kokkuhoiu m~ottes siin loobunud. Rasvases kirjas on m¨argi kaasaegne jaapanikeelne `p~ohit¨ahendus'. 161 [Vaccari 50] Mees ¨ara minemas, ning midagi teda takistamas ja tagasi hoidmas. [Wieger 40] Inimese k~ondimine on h¨airitud, midagi on jalus. [Henshall 88] Inimene , keda abstraktne miski hoiab kinni. [ 93] M¨ark puudub. 182 [Vaccari 50] Kaks n¨ appu, mis risti pandud. [Wieger 40] Kaks k¨att, 36
annaabi.ee 
