okupatsioonidevahelisel ajal. 1944. aastast toimus siis ,,vabastamine" ja taas kehtestus nõukodude võim, seekord pikaks ajaks. 1945. aastal arreteeriti Puksoo NKVD poolt ja ta viibis kuni 1954. aastani vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Raamatukogu juhatajaks määrati Karl Weltmann. Muu raamatukogu koosseis jäi samaks väikesearvuliseks töökaks kollektiiviks. Neil oli väga palju tööd reevakueeritud raamatute paigale asetamisega ja muidugi ideoloogiliselt väära kirjanduse eraldamisega. Raamatukokku veeti kokku ka õppejõududest maha jäänud raamatukogusid ja arhiive. Paljud õppejõudude raamatud jagati järgnevate aastate jooksul kateedrite vahel ära. TRÜ Raamatukogu fondid täienesid jõudsasti, põhiliselt kvantideedi arvelt. Põhiliseks raamatufondide komplekteerimise allikaks sai tasuline sundeksemplar, mille
1945. a vabastati vanemad teenijad teenistusest. Septembris anti välja järgmine ukaas, millega vabastati uus seltskond. Kestis kuni 1948. a alguseni, NSVL tervikuna mobiliseeriti 8.6 miljonit sõjaväelast. Inimestel polnud vabavoli, valitsus suunas inimesed tööle sinna, kus neid oli vaja. Osad pandi juhtivale positsioonile, suunamisega kaeti kõik erinevad valdkonnad. Eestisse saadeti 35 000 inimest. Demobiliseeritute isikute mõju jääb püsima pikaks ajaks. Reevakueeritud.- Ehk inimesed, kes jäid ellu NSVL tagalas ja üleelasid sõja. Tehti reevakueeritud komisjoni. Kõik reevakueeritud käisid komisjonil, neid võeti arvele ning neid suunati tööle sinna kuhu oli vaja. Kohaliku kaadri ettevalmistamine.- Kõige tähtsam. Sellega alustati kohe juba 1940ndate II poolel. Pandi tööle toimiv partei haridussüsteem, mille läbimine kindlustas inimesele koha erinevas võimustruktuuris.
Nõukogude võimustruktuuris tegelesid täidesaatva võimuga ka KK osakonnad, ka NLKP osakonnad dubleerisid. Kaadri komplekteerimise allikad. Kaadri komplekteerimise allikad: - Moskva „kaadriabi“ - inimesed, kes Moskva poolt liiduvabariiki Nõukogude võimu saadeti üles ehitama; - Demobiliseeritud – oluline just 1940ndate keskpaigus; sõjajärgse perioodi puhul on üks kesksemaid; 1948. a alguseks Eestis tagasi ca 35 000 demobiliseeritut, - Reevakueeritud – paljud said ettevõtete juhtideks; jõuliselt esievad kohalikul tasandil, - Kohaliku kaadri ettevalmistamine – hiljemalt 1950ndate aastate keskpaigast tulid esile inimesed, kes on koha peal saanud ettevalmistuse juhtivatele kohtadel saamiseks. Eesotsas suuresti EKP, kes hakkas süsteemsemalt järelkasvule mõtlema, selleks, et inimesed saaksid ettevalmistuse, asutati Vabariiklik Parteikool. Partei liikmeskond: - Liikmed, - Liikmekandidaadid.
saabki kõige olulisemaks kaadri komplekteerimise allikaks. Jäävad juhtivatele kohtadele kuni 60. aastateni välja. Seda fenomeni on nimetatud ka Eesti laskurkorpuse fenomeniks. Kui palju tegelikult kokku demobiliseeriti - suurusjärk kuni 35 000 Punaarmeelast, kes demobiliseerimise korras Eestisse tulid. Kõiki ei suunatud partei organitesse, vaid paljud leidsid rakendust erinevates majandusvaldkondades, teadusasutustes ja koolides jne. 3. reevakueeritud - tegemist inimestega, kes 1941. aastal evakueerusid nõukogude tagalasse. Sõja lõppedes hakati neid tagasi Eestisse saatma. Enamik nendest, kes 41. aastal olid evakueerunud, olid Punaarmeesse läinud, teised, kes ei läinud, need inimesed toodi Eestisse tagasi. Selle elanikkonna kihi jaoks loodi eraldi Reevakueeritute komitee. Tagasitulemine toimus läbi komitee, inimene pidid saama vastava paberi, vaba liikumist ei olnud. Ka nemad olid just selleks seltskonnaks, kelle abil
annaabi.ee 
