kontrollida, tema liigne lojaalsus ning julgus. Hamlet sai küll isa surma eest kättemakstud kui oma verehinnaga. Siiski tundis ta oma eluviimastel minutitel kergendust, kui teadis et see oli ka viimane tegu mida ta ennem oma surma korda saatis ning lubadus mida ta oma isale oli vandunud on täide viidud. Kuid üks kõik kui palju või vähe kellelegi kaasa tunda on kõik selles loos kannatajad, kui suur sõltub vaid karakteri oskamatuses, väheses elukogemuses, liigsest enesearmastusest , reetlikkusest ,lojaalsusest või inimlikus kättemaksu himust ning just nii palju kui seda on sinus , tunned sa kaasa just sellele kellega sa ennast kõige rohkem samastad.
Kuid mitmed kohtumised nii soojalt inimlikud kui ka teisest maailmast pärit muudavad igaveseks Scrooge´i meelt ja vaimu. *,,David Copperfield" Ilmus igakuise järjejutuna 19491950 Arenguromaan; ühiskonnakriitika Lapsena orvuks jäänud noor David Copperfield peab õppima elus ise hakkama saama. Raamat räägib tema lapsendamisest ekstsentrilise tädi poolt, lapsepõlvesõbra reetlikkusest, karjääri alguse muredest, ebaküpsest noorest armastusest ning viimaks edust ja õnnest. *,,Jutustus kahest linnast" Ilmus 1859 iganädalase järjejutuna kirjandusajakirjas All the Year Round Ajalooline romaan (vastandatab mässavat Pariisi ja rahulikku Londonit Suure Prantsuse revolutsiooni ajal) Lucie Manette, pooleldi inglanna, pooleldi prantslanna, elab oma perega rahulikult Londonis. Päästnud palju aastaid tagasi oma isa, tunneb ta ennast väljaspool ohtu
ka õigeusu metropoliidi nimetamist Kiievisse, mitte Moskvasse. Usuliselt tolerantne. Lubas rajada Vilniusse rajada nii ida kui läänekirikul. Algirdasest jäid maha 12 poega ja 7 tütart, kes vene emade tõttu olid õigeusku ja kellest enamus venestusid. Algirdase surmale järgnes kodusõda Algirdase vanema poja Jogaila ja Kestutise poja vahel. Jogaila ei sallinud ka võimu jagamist Kestutisega. Sõlmis ka Orduga Kestutise selja taga lepinguid. Kestutis saades teada, Jogaila reetlikkusest hõivas Vilniuse ja saatis Jogaila välja venemaale. Küll aga Jogaila ei andnud järgi ja korraldas uue paleepöörde. Kestutise poeg Vytautas põgenes aga Ordu juurde. Ordu huvitatud Leedu nõrgestamisest asus toetama Vytautast. Saksa Ordu kuulutas koos Vytautasega sõja Leedule ning vallutas suure osa Leedu põlismaadest. Küll aga sai Jogaila Vytautasega kokkuleppele ning lubas tagastada talle põlised Leedu maad jäädes ise ida osale
keelduda ilma, et see oleks ebaõiglane; nagu näiteks juhul, kui ta leiab enda asemele sama võimeka sõduri, sest sel juhul ta ei hülga riigi teenimist. Ja mööndus tuleb teha ka loomupärasele argusele, mitte ainult naiste puhul (kellelt selliste ohtlike kohustuste täitmist ei oodatagi), vaid ka meeste puhul, kellel on naiselik julgus. Kui armeed võitlevad, siis on ühel või mõlemal poolel neid, kes põgenevad, siiski, kui nende põgenemine ei tulene mitte reetlikkusest, vaid hirmust, siis ei peeta nende tegu ebaõiglaseks, vaid häbistavaks. Samal põhjusel ei ole lahingu vältimine mitte ebaõiglus, vaid argus. Kuid see, kes astub väeteenistusse, või võtab vastu ettemaksu, jätab end ilma ka argliku loomuse vabadusest ja on kohustatud mitte ainult minema lahingusse, vaid ka lahingust mitte põgenema, kui selleks ei ole kapteni luba. Ja kui riigi kaitsmine nõuab korraga abi kõigilt, kes on suutelised relvi kandma, siis on igaüks kohustatud,
Talurahva ülestõus kohalikud mõisnikud tapetakse, Poluvere mõis piiratakse ümber, hiljem nende kuningkas juhitu tapetakse. + 1561.aasta Põhja-Eesti (Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa) alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le + 28.november Liivi ordu alistub Poolale + 1570 1578 Liivimaa kuningriik Riigi keskuseks Põltsamaa, meie ainsaks kuningaks Magnus! Kui Ivan IV kuuleb Magnuse reetlikkusest, likvideeritakse Liivimaa kuningriik + Saaremaa kuulub Taanile 1577. 1579. Poola pealtung 1581 Rootis pealetung 1582 Jam Zapolski vaherahu + Ivan IV tunnustab, et Lõuna-Eesti Poolale 1583 Pljussa vaherahu + Põhja-Eesti Rootsile + Saaremaa Taanile + Venemaa, kui sõja põhjustaja jääb kõigesti üle 1563-1570 Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Osapooled Tartu piiskopkond 18.07