muutuvad reeperite kõrgused. I klass – 20...25a, II klass – 30...35a 37.Millised on riiklike ja kohalike nivelleerimisvõrkude kaks põhierinevust? Kohalikud võrgud on väiksemad, riiklikud kasutavad gravimeetrilisi parandeid. 38 Mis võetakse uute ja olemasolevate....? I Ja II klassi uute ja olemasolevate käikude sidumiseks lülitatakse rajatavasse k’iku üks olemasoleva käigu reeper, kusjuures tuleb sooritada viimase reeperiga külgneva olemasoleva sektsioni kordusnivelleerimine. I klassi puhul loetakse sektsiooniks käigu lõiku alates seotavast fundamentaalreeperist kuni selle naaberfundamentaalreeperini, aga II klassi sidumisel I klassi käiguga – käigu lõiku fundamentaalreeperist kuni selle ligema seina või pinnasereeperini. 39.Nimeta kolm tingimust,mida peab pinnasereeperi asukoht kindlustama?
jaamast või liitnivelleerimisega. · Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte. Sihtide vahekaugused olenevad maastiku iseloomust ja plaani mõõtkavast. Sihid võivad ulatuda magistraali mõlemale poole. Igale sihile märgitakse mõõdistatavad punktid ja koostatakse pinnanivelleerimise abtiss nagu ruutude meetodilgi. Magistraali üks punkt seotakse reeperiga IV klassi nivelleerimise nõuetele vastavalt, nagu tehakse ruutudemeetodi puhul. Järgnevalt nivelleeritakse kõik sihtide ja magistraalide lõikepunktid tehnilise nivelleerimise nõuetele vastavalt. Olenevalt magistraali pikkusest tehakse seda liht- või liitnivelleerimisena. Lõpuks nivelleeritakse piki sihte. Olenevalt nähtavusest nivelleeritakse kas iga sihti eraldi või mitme sihi punktid ühest jaamast. Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 68
põiksiht omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte. Sihtide vahekaugused olenevad maastiku iseloomust ja plaani mõõtkavast. Sihid võivad ulatuda magistraali mõlemale poole. Igale sihile märgitakse mõõdistatavad punktid ja koostatakse pinnanivelleerimise abtiss nagu ruutude meetodilgi. Magistraali üks punkt seotakse reeperiga IV klassi nivelleerimise nõuetele vastavalt, nagu tehakse ruutudemeetodi puhul. Järgnevalt nivelleeritakse kõik sihtide ja magistraalide lõikepunktid tehnilise nivelleerimise nõuetele vastavalt. Olenevalt magistraali pikkusest tehakse seda liht- või liitnivelleerimisena. Lõpuks nivelleeritakse piki sihte. Olenevalt nähtavusest nivelleeritakse kas iga sihti eraldi või mitme sihi punktid ühest jaamast. Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 65
nivelliir iga ruudu keskele · 20 m ruutude puhul võib ühest seisupunktist mõõta mitme ruudu tipud 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil Ilmeka reljeefi korral rajatakse reljeefi iseloomulikke jooni mööda teodoliitkäiguna ja seotakse need omavahel. Teodoliitkäigu punktid nivelleeritakse ja selleks, et saada tihedamalt kõrgusarve, mõõdistatakse ristprofiilid vajalikest punktidest. Kinnine nivelleerimiskäik (1-11) seostatakse reeperiga, ülejäänud punktidest moodustatakse lahtised käigud, mis seotakse kinnise käigu punktidega. 68. Pinnanivelleerimise arvutused Ruutude meetod: Tagasivaatega reeperile leitakse instrumendi horisondi kõrgus Hi = + H t Rp Rp kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem. Latilugemid kirjutatakse kas väliraamatusse või kui on ainult üks jaam, siis võib kanda ka otse abrissile (vt järgmine slaid)
käik 21 Kinnine käik algab ja lõpeb ühes punktis, s.o. reeperil A. Kõigi kõrguskasvude praktiline summa hpr peaks võrduma nulliga (kui mõõta mõõtmisvigadeta), erinevus nullist fh on käigu sidumatuseks. Kontrolliks arvutada fh lub hteor=0 hpr=fh fhfh lub Üldiselt peaks iga nivelleerimiskäik algama ja lõppema kõrgema klassi võrgu reeperiga On lubatud rajada ka kinnisi nivelleerimiskäike polügoone. Saab rakendada ka ühe reeperi olemasolul. Punktide 1 2 vahelist käiku võib käsitleda kui kahe reeperi vahelist käiku 3.3 Projektkõrgusega punkti väljamärkimine nivelliiriga. Vaja on välja märkida projektkõrgus HProjekt. Projektkõrguse märkimiseks tuleb latti
annaabi.ee 
