2)Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3)Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 42. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? See tegu, mille tagajärjed toovad rohkem hüve. 43. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teo utilitarismi! Teoutilitarism- kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. Reeglutuilitarism- ei hinnata üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Kas oleks hea, kui kõik järgiksid reegleid. Kui alati kasulik, ka seekord. 44. Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu? Eelised - Lihtsus, vaid 1 printsiip, mida rakendada. Objektiivsus, võimalus mõõta
39. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? Hedonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. 40. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi! Teoutilitarism Reegliutalitarism Tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju Tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub sellesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil.
39. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? Hedonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism – õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. 40. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi! Teoutilitarism Reegliutalitarism Tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju Tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub sellesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil.
rohkem naudingut (heaolu) on nendes tingimustes õige tegu) ja Eudaimonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne on nendes tingimustes õige tegu). halb” on tõene, siis on ka intuitsioon propositsiooni (“X on hea”) kehtivuse proovikivina kasutu. Intuitsionism viib moraalsesse ummikseisu. Kui me juhtume vaidlema kellegagi, kellele on 11. Selgitage teo-utilitarisimi ja reegliutilitarismi erinevust. Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism. Eristuse aluseks on see, kas toimingut vaadeldakse reegli või teo seisukohast. iseenesestmõistetav, et valgetel on õigus musti orjastada. 2. Moraali muutumine. Moraalsed intuitsioonid tulenevad sotsiaalsetest tingimustest ja varieeruvad erinevates kultuurides üsna suuresti. Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil
·Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism) peamiste huvide rahuldamine ·Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad ·Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi 42. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea ? Toiming on moraalselt õige/ hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üldine kasu (õnn). 43. võrdle reegliutilitarismi ja teoutilitarismi. Teoutilitaristid on arvamusel, et mingis kindlas olukorras on õige tegu see, mille tulemuseks on (või tõenäolisemalt on) parimad tagajärjed, samas kui reegliut on arvamusel, et õige tegu onsee, mis on kooskõlas sellise reelgitekogumiga, mille tulemuseks on parimad tagajärjed. ·Teo utilitarism(act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti.