1 2 4 3 Joonis 1 Rääkides vektoritest (joonis 1), mis on samasuunalised või vastassuunalised, jõuame kollineaarsete vektoriteni ning vektori korrutamiseni arvuga. Vektorite liitmisel on kõige olulisemaks kolmnurga reegel (1), mida mitu korda järjest rakendades jõuame hulknurga reeglini. Kasulik on näidata ka rööpküliku reeglit (2). See töötab hästi, kui vektorid on juba ühisesse punkti rakendatud. Oluline on ka fakt, et rööpküliku teine diagonaal on nende vektorite vaheks (3). Geomeetriliste tehete juures vektoritega on oluline, et igal korral märgataks, kuidas vektorid rakendatakse (järjestikku või ühisesse alguspunkti) ja milline vektor on tulemuseks. Kahe vektori vahe mõiste tuleb kas pähe õppida või näidata kohe alguses, et vektori
kui palju on tarbijal x1 p1 p1 x1* vaja lisaraha selleks, et suurendada heaolutaset ühe ühiku võrra (NB! Mõõtkava sõltub kasulikkusfunktsiooni kujust). MV2 Kuna teisest võrrandist saame , oleme jõudnud uuesti Gosseni II reeglini: optimaalse valimi p2 korral jagab majapidamine oma tarbimiseelarve nii, et iga hüvise viimase ostetava ühiku MV1 MV2 piirkasulikkuse ja hinna suhe oleks ühesugune, ehk . p1 p2 Kuidas jagab majapidamine oma tarbimiseelarve hüviste ostmiseks Cobbi-Douglase eelistuste korral?
Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate saranste juhtumite pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest saab välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel saranastel juhtudel. Pretsetendiks on õiguse allika tähenduses vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ehk juriidilised arutlused, kuidas sellise reeglini jõuti. Selline reegel on vaid orientiiriks, mitte konkreetseks retseptiks antud juhu korral. Nii muutub ja täienebki common law süsteem pidevalt. Prejudikatiivne õigus – olemuselt kasuistlik, kohaladatav üksnes üksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga ei sobi idee üleüldistest õigusnormidest nagu kontinentaalses õigussüsteemis. 16. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest- seda kahes tähenduses:
mõisted, millest selguvad täpselt õigustehniliselt määratletud õigustused ja kohustused. Seejuures tuleb rangelt eristada eluslooduses toimuva vaatlemist ehk fakti ühelt poolt ning reeglite sõnastamist teiselt poolt. Vastavalt institutsionaalsele teooriale ei võimalda vaadeldavad looduses esinevad printsiibid vahetult reegli formuleerimist. Reegel põhineb ikkagi tsiviilõiguslikul (ius civile’st tuleneval) või preetori loodud alusel. Loodus võib küll olla reeglini jõudmisel määrav, kuid reegli tekkeks on siiski vajalik eriline akt, milleks on seadus (lex) või preetori edikt. Seepärast nimetatakse Serviuse õigusteadusliku tegevuse tulemit institutsionaalseks õigusteooriaks. Serviuse tegevuse tulemusena muutus Rooma õigus selgete, reeglipäraste mõistete kunstiks (ars). 3. saj eKr loodud preetori ehk magistraadi instituut muutus Serviuse ajast alates eriti tähtsaks. Eelklassikalisel ajastu edikt sisaldas vaid loomuõiguslikke
annaabi.ee 
