Jane oli sellega peaaegu harjunud, et John kiusas teda koolist kodus olles 1-2 korda päevas. Seekord jäi Johnile ette, et Jane oli võtnud nende raamatu, ta käskis Janel seista akendest ja peeglitest kaugemale ja saatis selle suure paksu raamatu Jane poole teele, Jane ei jõudnud kõrvale hüppata, sai raamatuga pihta, kukkus vastu ust ja vigastas pead nii, et veri nõrgus alla. Selle peale lõi Janel silme eest mustaks ja läks Johnile kallale. Teeniaskond tuli vahele, aga mrs Reedile serveeriti nii, et Jane läks niisama Johnile kallale. Karistuseks pandi Jane kinni „punasesse tuppa“ , tuppa, kuhu isegi täiskasvanud ei tahtnud minna, kuna arvati, et seal kummitab, et mr Reed kummitab, kes suri selles toas. Üleelamistest ja oma fantaasiatest tingituna nägigi Jane seal midagi ja karjus ja kisas nii, et teenijad kohale tulid, kuid mrs Reed leidis, et ta ainult teeskleb, et toast välja saada ning lükkas lapse tuppa tagasi ja sulges ukse. Jane kaotas meelemärkuse
kõikvõimalikke ebaausaid võtteid. Tänu sellele jooksebki tablette täis aafriklane, ise must nagu öö, Norra värvides ülikiireid staadioniringe ning teine samasugune saadab Rootsi korvpallikoondise vormis vabaviskeid korvi. Eesti korvpalligi on peale Metstaki ja Müürsepa taandumist varjutanud pikkade keskmängijate põud. Õnneks pole järgitud kallite idanaabrite venelaste või ,,svenssonite" eeskuju ning vahepealne plaan Kalev/Cramo endisele tsentrile Travis Reedile kodakondsus andmine piirdus vaid ideega ning teostuseni ei jõutud. Siinkohal meenub ka Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu artikkel, kus härra arutles dopingupatuse, nüüdseks karistuse ära kandnud USA sprindiässa, Justin Gatlini võimaliku ,,kodustamise" üle. Loodetavasti peetakse Eestis oma spordikultuurist lugu ning ei hakata seda erinevatele välismaalastele kodakondsuse jagamisega solkima. Seda, et sport on tänapäeval suuremas osas äri, näitavad ka summad, mis selles
Retsensioon Lou Reed Reedel, 11. Juulil toimus Tallina Linnahallis Julian Schnabeli poolt lavastatud kontseptuaalteos ''Berlin'' , mille peaesinejaks oli legendaarne Lou Reed. Lisaks Lou Reedile lõid ''Berlinis'' kaasa ka London Metropolitan Orkester, New Londoni Lastekoor ja Lou Reedi bänd. Kontserdil esitati laule Lou Reedi hittplaadilt, mis kannab sammuti nime ''Berlin''. Plaat väljastati 1973. aasta juulis, seda on kirjeldatud kui traagilist rokk-ooperit. Olgugi, et kontsert pidi algama kell 20.00 alustati siiski 20.45. Kestis see ligi 60 minutit. Enne kui bänd lavale tuli ja kontsert ametlikult algas mängiti Lou Reedi vanemaid
karistuseks panna punasesse tuppa. Seda tuba kardab Jane kõige enam, kuna majas räägitakse, et seal kummitab tema onu vaim. Kui ta punases toas on, anub ta oma tädi , et see ta välja laseks, kuid asjata. Lõpuks kaotab ta hirmust teadvuse. Seejärel saab ta lõpuks rahu ta puhkab paar päeva voodis ja Bessy hoolitseb tema eest. Arst, härra Lloyd, räägib temaga kaastundlikult ja soovitab Jane'il kuhugi kaugele kooli minna (seal oleks ta internaadis). Seda soovitab ta ka mrs Reedile. Möödub kaks kuud, kuni asjakorraldused tehtud saavad. Seejärel tuleb Gateshead'i Mr. Brocklehurst. Ta on Lowoodi kooli juhataja, kes tuli Jane'i sinna saatma. Jane on üliõnnelik, et pääseb Gatesheadist ja plaanib uut algust. Kuid mrs Reed (e. Sarah, Jane'i tädi) räägib mr Brocklehurstile, et Jane Eyre on pahatahtlik ja valelik laps. Tol ajal oli valetamine üks suurtest pattudest ja seda ei sallitud. Muidugi usub Brocklehurst seda
annaabi.ee 
