Hapniku järgi: Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobid Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid 9. Kataboolsetes reaktsioonides toimub süsiniku aatomite redutseerituse järk-järguline langus (st oksüdatsiooniastme järk-järguline suurenemine). Määrake C aatomite oksüdatsiooniaste toodud ühendites või ühendite fragmentides ja reastage need redutseerituse languse jägi: O H OH || | | a. C -OH b. CH3 c. C=O d. O=C=O e. CH2- f. C- |
66 Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt fagotroofselt 67 Ophistokontidega tähistatakse loomade ja seente ühist klaadi kuhu kuuluvad ka kaelusflagellaadid 68 Kaelusflagellaadid on juba primitiivselt hulkraksed [kolooniad ja esineb teatud rakkude diferentseerumine] 69 Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 71 Eukarüoodid on monofüleetiline takson 72 Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt genoomi redutseerituse astmes 73 Mitokondri eellane oli endosümbiontne vetikas [endosümbiootiline alfa-rühma purpurbakter] 74 Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega ?? 75 Protistid moodustavad (2) parafüleetilise eukarüootse rühma (3) polüfüleetilise rühma mille osad liigid kuuluvad fülogeneetiliselt tameriiki (vetikad), osad loomariiki (algloomad) 76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid 77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta
kivisöes ja mõndades naftades. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim kütteväärtus, mis näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Eesti põlevkivi on üks maailma parimaid, see sisaldab vaid 30-35% orgaanilist ainet. Antratsiit kujutab endast peaaegu puhast süsiniku ja nafta segu ( 94-97%) Kütteväärtuste määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda rohkem energiat kütus annab. Väärtuse järgi jagatakse kütused: 1. maagaas (CH4) 2. nafta (CH2) 3. kivisüsi (CH) 1 Lisalugemine: Nafta 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s
Suur väävlisisaldus (põlevkivis, kivisöes, mõnedes naftades) toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põlemisel. Kõrged saastmemaksud vähendavad selliste kütuste kasutamise tulukust. Kütuste iselioomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku (kg, tonni, m³) põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Kütteväärtuse määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Kõige vääruslikum kütus on maagaas, mis koosneb peamiselt metaanist, veidi vähem väärtuslik on nafta ja veel vähem kivisüsi. Nafta ja maagaas on kogu maailma energiamajanduse ja samuti keemiatööstuse aluseks. 2. Nafta ja maailm Naftaga kaasnevad looduslikud materjalid on bituumen ja asfalt. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eekõige toodeti lambiõli (petrooliumi), kütteõli, määrdeõli ja tõrva.
4) neutraalse molekuli aatomite oksüdatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema võrdne iooni laenguga. Näiteks on väävli oksüdatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (väävel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt 2, 0, +4, +6 ja +6. Mida kõrgem on antud aatomi oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema oksüdeerituse aste; mida madalam on tema oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste." Lihtaines on iga aatomi oksüdatsiooniaste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. A rühmade metallide oksüdatsiooniaste ühendites on tavaliselt rühma number, B rühmade metallide oksüdatsiooniastmed on varieeruvad, enamasti 2. Mittemetallidel on muutuv oksüdatsiooniaste: maksimaalne oksüdatsiooniaste on rühma number ja minimaalne oksüdatsiooniaste on rühma number miinus 8. 8. Keemiline side (Iooniline, kovalentne ja metalliline side,
(obligatoorsed aeroobid - O2 on eluks vältimatud). *anaeroobid - võimelised eksisteerima hapnikuta (obligatoorsed anaeroobid - ei talu üldse hapnikku, fakultatiivsed anaeroobid - võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide akseptoreid. 9. Kataboolsetes reaktsioonides toimub süsinikuaatomite oksüdatsiooniastme järk-järguline suurenemine. Määrake C aatomite oksüdatsiooniaste toodud ühendites/ühendite fragmentides ja reastage need redutseerituse languse järgi: a) +3 , b) -3, c) +1, d) +4, e) -2, f) 0 Järjekord redutseerituse languse järgi - b, e, f, c, a, d 10. Loetlege toitainete põhigrupid ja iseloomustage nende funktsioone organismides. * Valgud on lämmastikurikkad ning varustavad organismi aminohapetega. *Süsivesikud annavad energia ja olulised komponendid nukleotiidide ja nukleiinhapete sünteesiks. *Lipiidid varustavad rasvhapetega, mis on raku membraanilipiidide võtmekomponendid ning
varieeruvad, enamasti 2. Neutraalse molekuli aatomite oksudatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema vordne iooni laenguga. Naiteks on vaavli oksudatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (vaavel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt -2, 0, +4, +6 ja +6. Mida korgem on antud aatomi oksudatsiooniaste, seda suurem on tema oksudeerituse aste; mida madalam on tema oksudatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste. 52. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Tuntumad oksüdeerijad on hapnik ( O2) , kloor (Cl2) , lämmastikhape (HNO3) Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I.), sulfiidioonid (S2.) Koostame redoksvorrandi vase reageerimise kohta lahjendatud lammastikhappega, kui reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II)oksiid.
samuti uhendites fluoriga); 4) neutraalse molekuli aatomite oksudatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema vordne iooni laenguga. Naiteks on vaavli oksudatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (vaavel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt -2, 0, +4, +6 ja +6. Mida korgem on antud aatomi oksudatsiooniaste, seda suurem on tema oksudeerituse aste; mida madalam on tema oksudatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste. 4. Mis on keemiline side? Nimeta selle eriliigid ja kuidas neid eristatakse (vihjeks õppimisel ,,elektronegatiivsus")? · Keemiline side on viis, kuidas kaks voi enam aatomit voi iooni on aines omavahel seotud. · Keemilise sideme liigi ule otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: A) kui x = 0, siis mittepolaarne kovalentne side (nt H2) B) kui x = 0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl) C) kui x > 1,7, siis iooniline side (nt NaCl).
annaabi.ee 
