ix = iy = 1,54 cm ristlõike inertsiraadius 40 2. Euleri piirsaledus λ E= √ 2∙ π 2 ∙ E σy √= 2∙ π 2 ∙ 210∙ 109 355 ∙10 6 =108 3. Varda iga kinnitusviisi ohtlikud saledused Vajalikud valemid: LE =μ ∙ L nõtkepikkus, kus L on varda pikkus ja μ on varda pikkuse redutseerimistegur(sõltub kinnitamisest) LE λ= varda saledus, kus i on ristlõike inertsiraadius i i= √ pindala I A ristlõike inertsiraadius, kus I on ristlõike kesk-peainertsmoment ja A ristlõike 850 μ=1 μ=2 μ=0,5 μ=0,7 3.1 Varda ohtlik saledus esimese kinnitusviisi korral ix = iy = 1,54 cm imin = 1,54 cm
(2) kus õhu tihedus, 1,25 kg/m3 [1]; vref tuulekiiruse baasväärtus, m/s. 2 q ref = v ref / 2 = 1,25 27 2 / 2 456 N/m2. Tuulejõutegur määratakse valemiga c f = 2,5 (3) kus - saleduse redutseerimistegur, 0,73 (joon. 10.14.1 [1], = 1,0). 2 c f = 2,5 = 2,5 0,73 1,8 Arvutuslik pindala Aref on Aref = bh = 3 2 = 6 m2. Dünaamikategur cd 1 [1] (täpsustatud arvutusmetoodikat vt. [2]). Võrrandist (1) leiame tuulejõu suurust Fw = q ref c e ( z )c f Aref c d = 456 2,3 1,8 6 1 11,35 kN. 2. Samba ristlõike arvutus
lE - varda nõtkepikkus 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? on koosinusoidi osa 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)? = nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe poolperioodi pikkus 13.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist? Igal varda kinnitusel on oma nõtkepikkus; - varda pikkuse redutseerimistegur; l- varda tegelik pikkus, [m]. 13.13. Milline on Euler'i lahendi kehtivustingimus stabiilsusanalüüsis? Varda stabiilsustingimus avaldub kriitilise koormuse ja nõtke nõutava varuteguri kaudu. 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? kriitiline pinge ei tohi ületada materjali proportsionaalsuse piiri. 13.15. Mis on surutud varda saledus? Sale varras = suhteliselt pikk ja peenike varras 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus?
T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 5. Normhälbetegur t = 1,32 (vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 6. Variatsioonitegur v = 0,1(vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 7. Normkoormuseks on A tüüpi veoauto V1. Arvutusveok V1 veoauto, buss või troll, mõni muu maantee- või linnaliikluseks lubatud spetsiaalveok ja masin, mille rattakoormus on redutseeritud normkoormuse rattakoormuseks ning mille redutseerimistegur on 0,05; ligikaudu vastab sellele auto kogumassiga 75 kN. Sellest tulenevalt sõiduautod üldse ja reeglina väikebussid ning -veoautod pole arvutusveokiteks V1, mistõttu katendi tugevusarvutustes neid ei arvestata. Viimased kaks võivad osutuda arvutusveokiteks nende suure hulga (>500 auto ööpäevas) puhul, kui kogumass on 25kN. p=0,6 MPa ; d=37 cm 8. Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpus Q = 1000 autot/ööp ; 9. Tee asetseb 3. niiskuspaikkonnas; 10
koormus (Euleri valem): l E2 [m]; Nõtkepikkus = nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe l E = µl , poolperioodi pikkus kus: µ varda pikkuse redutseerimistegur; l varda tegelik pikkus, [m]. Kaks sarniiri Kolm sarniiri Jäik kinnitus Kaks jäika Jäik ja sarniir FCR FCR FCR FCR FCR lE = 0.5l lE = 0.7l
fy b/t Plaadi tingsaledus leitakse: p = = cr 28,4 k - plaadi servades mõjuvate brutoristlõike põhjal leitud pingete suhe (vt tabel) b - plaadi laius t - on plaadi paksus - on terase redutseerimistegur k - on plaadi pingejaotustegurist sõltuv stabiilsustegur Ristlõikeklass 4. ristlõige paindel: Ristlõikeklass 4. ristlõige survel: TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 19/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME
= M/W < f M=q*L2/8 W=bh2/6 f = q*L2*6/8*bh2 => q=f*8*bh2/L2*6 = 15*8*110*2702/45002*6 = 7,9 kN/m 1.8. Posti kriitiline koormus ja kriitiline pinge. Piirsaledus. Kriitiline koormus Kasutades nõtkepikkuse mõistet Lo, saame Euleri kriitilise koormuse avaldise kirjutada nii E 2 EI Pkr = Kus: Lo 2 EI = Posti ristlõike vähim paindejäikus L0 = L arvutuslik posti nõtkepikkus = nõtkepikkuse redutseerimistegur Avaldisest selgub, et posti krritiline koormus on võrdeline posti netoristlõike paindejäikusega ja pöördvõrdeline nõtkepikkuse ruuduga. Posti otste kinnitustingimustest tulenev tegur võib erinevates suundades toimuvatel nõtkumistel olla erinev nagu ka paindejäikus EI. Inertsmomendi määramisel tuleb arvestada ristlõike selle teljega, mille suunaga risti toimub nõtkumine. Saleda posti arvutamisel tuleb arvestada ka posti omakaalu või piki telge
annaabi.ee 
