Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"redupaigaks" - 7 õppematerjali

Kuressaare piiskopilinnus
4
doc

Kuressaare piiskopilinnus

aastal. VAHITORN Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni, 1 linnuse arvatavasse vanimasse ja kige paremini säilinud ossa, millest eespool oli juba juttu. Enne läbime eeskoja, kus näeme keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri krgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse prandas metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Kuressaare piiskopilinnus
12
docx

Kuressaare piiskopilinnus

suurepärase akustikaga kontserdisaalina, kus on ka imeline õhkkond, kus esineda ning mille toolid on valmistatud kohalike meistrite poolt sajandivanuse mööbli eeskujul.  Vahitorn(Pikk Herman) on üks põnevamaid kohti linnuses, mööda kitsast treppi aina kõrgemale ja pimedamasse kohta suundudes on lõpp asukohaks sild. Keskajal kasutusel olnud tőstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse pőrandas on metallvőrega piiratud ruudukujuline ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti seal keskajal pantvange. arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega.  Kaitsetorn on konvendihoone kőige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Kuressaare piiskoplinnus
5
doc

Kuressaare piiskoplinnus

kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab läbima eeskoja, kus võib näha keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitornil oli mitu funktsiooni. ühest küljest oli ta mõeldud vahipidamiseks ja ringmüüride taga toimuva võitluse juhtimiseks, aga ka viimseks redupaigaks kaitsjaile vaenlase linnusesse tungimise korral. Vahitorn konvendihoone ühel nurgal on üldiselt levinud võte. Seda võib kohata ka Poola vanades, 13. sajandi lõpust pärit Preisi linnustes ja ka paljudes hilisemates linnustes. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri kõrgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Sillalt avaneb vaade sahti, mis eraldab torni linnuse ülejäänud osast kogu hoone kõrguses.

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Kuressaare Piiskopilinnus
8
doc

Kuressaare Piiskopilinnus

kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab läbima eeskoja, kus võib näha keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitornil oli mitu funktsiooni. ühest küljest oli ta mõeldud vahipidamiseks ja ringmüüride taga toimuva võitluse juhtimiseks, aga ka viimseks redupaigaks kaitsjaile vaenlase linnusesse tungimise korral. Vahitorn konvendihoone ühel nurgal on üldiselt levinud võte. Seda võib kohata ka Poola vanades, 13. sajandi lõpust pärit Preisi linnustes ja ka paljudes hilisemates linnustes. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri kõrgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Sillalt avaneb vaade sahti, mis eraldab torni linnuse ülejäänud osast kogu hoone kõrguses.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
32 allalaadimist
Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED
14
doc

Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED

Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann) linnuse arvatavasse vanimasse ja kige paremini säilinud ossa, millest eespool oli juba juttu. Enne läbime eeskoja, kus näeme keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri krgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Sillalt avaneb vaade sahti , mis eraldab torni linnuse ülejäänud osast kogu hoone krguses. Sillast veidi allpool eendub müürist dansker, mille sissepääsu nägime dormitooriumis. Krgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "Lviauk" kaitsefunktsiooni krval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse prandas näeme metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse

Kultuur-Kunst → Kultuur
8 allalaadimist
KURESSAARE PIISKOPLINNUS
27
docx

KURESSAARE PIISKOPLINNUS

kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab läbima eeskoja, kus võib näha keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitornil oli mitu funktsiooni. ühest küljest oli ta mõeldud vahipidamiseks ja ringmüüride taga toimuva võitluse juhtimiseks, aga ka viimseks redupaigaks kaitsjaile vaenlase linnusesse tungimise korral. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri kõrgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. (Kuressaare piiskopilinnus, kuupäev puudub) Sillalt avaneb vaade sahti, mis eraldab torni linnuse ülejäänud osast kogu hoone kõrguses. Sillast veidi allpool eendub müürist dansker, mille sissepääsu võib näha dormitooriumis. Kõrgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused

Ühiskond → Ühiskond
13 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» 1 Umbes: Pierre Materdaja ja Baptiste Linnukrõmpsutaja. 262 Skolaar katsus veel kord onne. «Vend Claude, andke mulle vähemalt üks väike 'ariisi teenargi söögi jaoks.» «Kui kaugel teie olete oma Gratianuse dekretaalidega?» küsis dom Claude. «Ma olen oma vihud ära kaotanud.» «Kui kaugel olete ladina autoritega?» «Mu Horatiuse eksemplari on keegi ära varastanud.» «Kui kaugel olete Aristotelesega?» «Aga vennas, kes oli see kirikuisa, kes ütles, et ketserluse redupaigaks kõigil aegadel on olnud just Aristotelese metafüüsika tihnikud? Sülitan Aristotelesele! Ma ei luba tema metafüüsikal oma usku kõigutada.» «Noormees,» ütles ülemdiakon, «viimasel kuninga linnasõidul oli ühel Philippe de Comminesl nimelise aadlimehe hobusetekil brodeeritud deviis, mille üle teilegi soovitan järele mõelda: Qui non laborat non man-ducet.» Skolaar oli hetke vait, sõrm kõrva juures, silmad maha löödud ja nägu vihane.

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun