ebatavalisega suhte alusel. Tegelikkuse esitlemine on vältimatult metonüümne: me valime tegelikkusest alati osa, mis esindab tervikut (pars pro toto). Märk- osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses Performatiivsed ütlused lause ütlemine on teo tegemine, tegemist võib kirjeldada kui ütlemist. Pradigma - Märkide kogum, mille seast üks või mõni valitakse kasutamiseks. Pragmaatika- märgi (sõna) suhe selle kasutajaga (tõlgendajaga). Redundants liiasus, teate elementide kordus Semantika- märkide ja märgivälise tegelikkuse suhteid Skeem- Varaseatest kogemustest moodustunud omalaadne teooria sellest, milline vaadeldav asi üldjoontes ja tüüpiliselt on ning kuidas tuleks sellega ringi käia. Teise nimega stereotüüp Semiootika märkide ja nende toime uurimine Sotsiaalne konstruktsionism- `reaalsus` on teadmine, mis juhib meie käitumist, kuid meil kõigil on reaalsusest erisugune ettekujutus.
Tuleb äratada kuulajates uudishimu. Tähelepanu äratamisel tuleb abiks aktuaalsus. Sissejuhatuses peab kuulaja teada saama, miks talle kõne kuulamine võib kasulikuks osutuda. Teemaarendus- Sisukas kõne- palju infot, kõneleja teab millest räägib. Emotsionaalne kõne- vaheldusrikas, kujundlik. Näited, isikupära. Lihtne kõne- arusaadav, loogiline, meeldejääv. Tihedus- kui palju infot, kui pikk Teemaarenduse eesmärk on teabe või seisukohtade esitamine. Redundants ehk liiasus- väite illustreerimine lisamaterjaliga. Näited, paralleelide tõmbamine, vahekokkuvõtted, kordamine. Sisulõigud- annavad edasi peamist mõtet ja olulisi argumente. Sidelõigud- seovad ettekande loogiliseks tervikuks. Kõne lõpetamine- Kõne lõpus rõhutatakse olulisemat. Küsimustele vastamine. Kõneks valmistumine Tuleb silmas pidada- Kuulajakesksust- kuulaja huvide, vajaduste, vanuse jms arvestamine. Olukorrast lähtumist- esinemine, käitumine ja sobilik riietus.
valgustahvlil või jagada see kätte jaotmaterjalina. Kuulajal on teksti kergem jälgida, kui ta tajub selle ülesehitust. Lugemiseks mõeldud teksti ettekandmine ei ole otstarbekas, sest see on kuulamiseks liiga inforohke (keerukad laused, abstraktsed mõttekäigud jms). Küll on tavaks ette lugeda ilukirjanduslikke tekste, aga võrreldes näiteks argumenteerivate tekstidega, pole need nii inforohked. Inforikkuse kõrval iseloomustab teksti ka infoliiasus ehk redundants. Inforikas tekst sisaldab ainult olulist. Redundants on selline teave, millel otsest informatsioonilist väärtust ei ole ja mis seetõttu võib välja jääda. Liiasus on näited, analoogiad, vahepalad, mõttekordused. Redundants on tegelikult vältimatu osa tekstist. Liiga tihe, kordusteta tekst muutub raskesti jälgitavaks. Paras infoliiasus teates toimib sõnumi vastuvõttu soodustavalt ja suhtlust hõlbustavalt. Harilikus kõnes ulatub infoliiasus 50%ni, telefonivestlustes koguni 65%ni.
kahendmärgiga. Kahendsüsteem – on/ei ole e AP/ ei ole AP BAIT –infokogus, mis antakse edasi 8 bitiga. Pmt 8 ruudukest ,kus 0 või 1. Aktsioonipotentsiaal kasutab kahendsüsteemi! Kõik meeled koos 1010 bit/s aga teadvustatud taju on 100 bit/s (infovool ehk kanali mahtuvus) .NB! 1ms üks AP Kommunikatsioon – info ülekande protsess ja selle osad. Müra- informatsiooni kulgemise häired infokanalis Redundants ehk liiasus- see osa sõnumi infohulgast, mille võib eemaldada, ilma ,et läheks kaduma sõnumi sisu e essentsiaalne informatsioon. Redundants on vajalik ülekandmisel tekkivate häirete tõttu info kadumamineku vältimiseks.Keele ja Maali-Liina, jaanuar 2012 inimkõne puhul 50%. Geneetilise koodi liiasus- 64 võimalikku koodi 20 aminohappe jaoks
annaabi.ee 
