ka lühem. Mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA) liigub NADH oksüdeerumisel vabanenud 2 elektroni. Kui palju prootoneid liigub läbi mitokondri sisemembraani 2 elektroni liikumisel? Põhjendage. 4NADH-CoQ reduktaasse kompleksi CoQ sidumistsentrisse (paikneb maatriksi poolsel küljel) seostub CoQ molekul ja seob maatriksist 2 elektroni ja 2 prootoni. Redutseerunud CoQH2 difundeerub membraanis kuni seostub CoQH2-cyt c reduktaase kompleksiga ja annab ära 2 prootonit mitokondri membraanidevahelisse ruumi (ja 2 elektroni). Elektronidest üks liigub Fe-S valgu ja cyt c1 vahendusel tsütokroomile c, teine elektron (nn ringlev elektron) liigub cyt b566 ja b562 vahendusel teise CoQ sidumistsentrini redutseerides seotud CoQ (moodustub semikioon). Kui teine ringlev elektron, mis vabaneb teiselt CoQH2-lt liigub semikioonile, siis veel 2 prootonit liiguvad maatriksist membraanidevahelisse ruumi ja tekib CoQH 2
Mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA) liigub NADH oksüdeerumisel vabanenud 2 elektroni. Kui palju prootoneid liigub läbi mitokondri sisemembraani 2 elektroni liikumisel? Põhjendage. 4 NADH-CoQ reduktaasse kompleksi CoQ sidumistsentrisse (paikneb maatriksi poolsel küljel) seostub CoQ molekul ja seob maatriksist 2 elektroni ja 2 prootoni. Redutseerunud CoQH2 difundeerub membraanis kuni seostub CoQH2-cyt c reduktaase kompleksiga ja annab ära 2 prootonit mitokondri membraanidevahelisse ruumi (ja 2 elektroni). Elektronidest üks liigub Fe-S valgu ja cyt c1 vahendusel tsütokroomile c, teine elektron (nn ringlev elektron) liigub cyt b566 ja b562 vahendusel teise CoQ sidumistsentrini redutseerides seotud CoQ (moodustub semikioon). Kui teine ringlev elektron, mis vabaneb teiselt CoQH2-lt liigub semikioonile, siis veel 2 prootonit liiguvad maatriksist membraanidevahelisse ruumi ja tekib CoQH2
oksüdaas (kodeeritud geenide cydAB poolt) Vastavate geenide transkriptsiooni reguleerib ArcB/ArcA 2-komponendiline süsteem. Mõlema tsütokroomi geenid on Fnr poolt represseeritavad. Muutused geeniekspressioonis kui energiat genereeritakse ühel viisil, on teiste energia genereerimisviisidega seotud geenid represseeritud. 1) Erinevate reduktaaside geeniregulatsioon Aeroobsetes tingimustes on represseeritud geenid, mis kodeerivad nitraadi reduktaasi, fumaraadi reduktaasi ja teisi reduktaase ning toimub ainult aeroobne hingamine. Hapniku puudumisel, kuid nitraadi olemasolul on aktiveeritud ainult nitraadi reduktaasi geen. Samas on teiste lämmastikühendite reduktaaside geenid inaktiivsed toimub nitraatne hingamine. 2) Püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumise kontroll Aeroobsetes tingimustes moodustub püruvaadist püruvaadi dehüdrogenaasi toimel atsetüül-CoA. Anaeroobsetes tingimustes on püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumine aga pärsitud ja püruvaadist tekivad
moodustub 4H+ + e- paari. Fermenteerimise käigus käigus moodustuvad fosforüleeritud vaheühendid ja koensüümid (trioosfosfaadid, NADH/NAD +, ja ADP/ATP) suunduvad paljudesse teistesse metaboolsetesse radadesse. Hapniku ja erinevate lämmastikühendite hulk määrab, milline energiagenereerimise süsteem käivitub: Aeroobsetes tingimustes on represseeritud geenid, mis kodeerivad nitraadi reduktaasi, fumaraadi reduktaasi ja teisi reduktaase ning toimub ainult aeroobne hingamine. Hapniku puudumisel, kuid nitraadi olemasolul on aktiveeritud ainult nitraadi reduktaasi geen. Samas on teiste lämmastikühendite reduktaaside geenid inaktiivsed toimub nitraatne hingamine. Aeroobsetes tingimustes moodustub püruvaadist püruvaadi dehüdrogenaasi toimel atsetüül-CoA. Anaeroobsetes tingimustes on püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumine aga pärsitud ja püruvaadist
annaabi.ee 
