pHreguleerimisega võib mikroobide arengut kas stimuleerida või pidurdada ja sel on suur praktiline tähtsus. Happelise reaktsiooni negatiivset toimet roisubakteritele kasutatakse näiteks toiduainete hapendamisel ja marineerimisel 2) Redokspotensiaal: Redokspotentsiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Teda saab määrata potentsiomeetriliselt ja väljendada voltides. Redokstingimusi võib tähistada ka sümboliga rH2, mis tähendab keskkonna molekulaarse vesiniku rõhu negatiivset logaritmi atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega suurele osale bakteritele ja hallitusseentele on hapnik eluks vajalik.) · fakultatiivsed anaeroobid
Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksrektsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. 57. Mis on elektroni aktiivsus? Elektroni aktiivsus defineeritakse järgmiselt: H2= 2H+ +2e E0= OV. Potentsiaalide väärtuste võrdlemiseks on võetud H/Pt elektroodi potentsiaal võrdseks 0, seda nim ka vesiniku standardpotentsiaaliks. 58. Mida iseloomustab pE? pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused. 59. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis.
Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksrektsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. 57. Mis on elektroni aktiivsus? Elektroni aktiivsus defineeritakse järgmiselt: H 2= 2H+ +2e E0= OV. Potentsiaalide väärtuste võrdlemiseks on võetud H/Pt elektroodi potentsiaal võrdseks 0, seda nim ka vesiniku standardpotentsiaaliks. 58. Mida iseloomustab pE? pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused. 59. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis.
elektronide liitmise võimet. Redokspotensiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseeneseliku kulgemise suunda. · Elektroni aktiivsus- H2 2H+ + 2 E° = 0 V · Nernsti võrrand- Oks + n Red Fe3+ + Fe2+ · pH- mida suurem on H+ , seda väiksem on pH--happeline keskkond. Mida väiksem on H+ , seda suurem on pH -- aluseline keskkond. pH= -log [H+] · pE iseloomustab muula/ vee süsteemi redokstingimusi. Kõrge pE- oksüdeerivad tingimused. Madal pE- redutseerivad tingimused. pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida. · Korrosioon- metallide keemiline hävimine väliskeskkonna mõjul (põhjustavad keskkonna füüsikalised ja keemilised mõjutused). Korrosioon toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases. Korrosioon on alati redoksreaktsioon. Keemiline korrosioon:
Nt Br: +35/2)8)18)7) ja siis kastid nooltega suunatud üles ja alla. 57. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone 58. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil? 59. Mis on elektroni aktiivsus? H22H++2 elektroni E0=0V 60. Mida iseloomustab pE? Kui H ühikulise konsentratsiooniga lahuses on tasakaalus H 2 rõhul 1 atm on selles keskkonnas elektronide aktiivsus 1. · pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi · Kõrge pE- oksüdeerivad tingimused · Madal pE- redutserivad tingimused · pE-pH diagrammid võimaldavad iseloomustada vee/mulla peamisi omadusi · pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida 61. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel.
17. Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele. Keskonna reaktsioon pH- iga mikroobi liik elab teatud pH piirides. Paljudele hallitus- ja pärmseentele on sobiv nõrkhappeline keskkond pH-ga 5—6. Suurem osa baktereid kasvab paremini neutraalses või nõrkleeliselises keskkonnas (pH 6,8—7,3).Keskkonna redokspotensiaal redokpotensiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Seda väljendatakse voltides. Redokstingimusi tähistatakse sümboliga rH2 rH2= (20 ºC juures). rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas. rH2=0 keskkond on küllastunud vesinikuga. rH2=28 redoksprotsesside tasakaalu korral. Keemilised ained. Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla käivad järgnevad ühendid:raskete metallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeeriad (kloor, jood,
kulgemise suunda. Elektroni aktiivsus Elektroni aktiivsus defineeritakse järgmiselt: H2 2H+ + 2 E° = 0 V + Kui H ühikulise kontsentratsiooniga lahuses on tasakaalus H2 rõhul 1 atm on selles keskkonnas elektronide 0 aktiivsus 1. pE =0--- pE = -log a. Mida suurem a seda väiksem on pE => redutseeriv keskkond, Mida väiksem a seda suurem on pE => oksüdeeriv keskkond. pE iseloomustab mulla/vee süsteemi redokstingimusi. Metallide korrosioon Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskonna toimel. See on mistahes reaktsioon teise ainega. Korrosiooni põhjustavad keskkonna füüsikalised ja keemilised mõjutused. Korrosioon toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases. Metallidekorrosioon on iseeneslikult kulgev oksüdatsioon. Korrosioon on alati redoksreaktsioon. Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul hävib metall ümbritseva keskkonna mõjul iseenesest, kusjuures metall reageerib
annaabi.ee 
