kuid sootuks uues häälestuses. 1917. aastal, naasnud kodumaale, asus Vilde tegutsema ajakirjanikuna, teater ,,Estonia" dramaturgina, seejärel juba Eesti Vabariigi diplomaadina (pressiesindajana Kopenhaagenis ja Saksamaal). Alates 1921. aastast pidi mees ravima oma halba tervist külastades erinevaid välismaa kuurorte. Samal ajal kirjutas ta ka mõned meisterlikud novellid, kuid enamasti tegeles siiski vanade kirjutiste redigeerimisega. Ta nimetati Tartu ülikooli poolt audoktoriks. Tema kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 kokku kolmekümne viies köites. Oma viimaste köidete ilmumist Vilde kahjuks enam ise ei näinud, sest Eduard Vilde suri 26. detsembril aastal 1833. Vilde teoseid on välja antud suuretiraazilistes kordustrükkides, mitmed teosed on jõudnud kinolinale, paljud tõlgitud naaberrahvaste ja teistessegi Euroopa keeltesse. Kirjaniku viimses elukohas, Tallinnas Kadriorus, asub memoriaalmuuseum.
klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis- - orkestrimuusika: Videvik; Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio"; Laulvad eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). põllud; Eleegia; Tantsusüit; Pidulik marss B-duur; Neenia c-moll; * 1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste Kotkalend; Laulvad põllud; Sümfooniline burlesk redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis .
tuntuks. · T avastas, toetas ja populariseeris talente nagu Jaan Oks, Kr.J.Peterson jt. · Ta oli üks mõjukamatest kriitikutest. · T oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaid 1922.aastal. Teda valiti korduvalt liidu esimeheks (11 korda). · Aastail 1927-40 oli Eesti kirjanduse Seltsi esimees · Ta tõlkis eesti keelde Aleksis Kivi "Seitse venda" ja teisi teoseid · 1944.aastast elas Tallinnas, kus tegeles peamiselt senise loomingu redigeerimisega ja väärtusliku arhiivi korrastamisega. · 1970.aastal asutas Kirjanike Liidu poolt väljaantava iga-aastase novelliauhinna, 1971.aastast on see Fr.Tuglase novelliauhind. · 1982.aastast tegutseb Soomes soomlaste asutatud Tuglase Selts. Pärast Stalini surma 1952.a taastati Tuglase õigused ja ta muutus jälle austatud kirjanikuks. Anti välja tema kogutud teosed. Tänapäeval on Tuglas muutunud klassikuks, keda kõik teavad, aga vähesed loevad. LOOMING: Realistlikud teosed 1901
keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel"). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). 1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis. Tegelikult leidis pealkirjata, 1918. aastal Peterburis kirjutatud klaveripala Elleri õpilane Heljo Sepp 1950. aastate algul juhuslikult oma õpetaja käsikirjade seast. Heljo Sepa pandud on ka pealkiri. Nüüd on see viimane, 5. osa tsüklis "Viis pala keelpilliorkestrile" (1953). Aastail 1951-1952 koostatud tsüklis "3 pala flöödile ja klaverile" on päris uus vaid 1. pala "Orus",
annaabi.ee 
