Kliima ja õhk Temperatuuri muutumine keerukam Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C Atmosfäär peamiselt süsinikdioksiid, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3% Hõredad pilved Marsi pind Punakas kivikõrb Vulkaan Nix Olympica Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni Senised Marsi missionõid 2/3 kogu missioonidest ebaõnnestunud kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ja Opportunity (MER-B) Curiosity kulgur Sondid: Mars Odyssey, Mars Express, and Mars Reconnaissance Orbiter Beatle 2 Fobos-Grunt Spirit ja Opportunity Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi kaardistamine, ilmastiku uuringud Curiosity rover 6. august 2012 Gale'i kraatris Kiirusega 90m/h ja massiga 900kg Eesmärgid: uurida Marsi elamiskõlblikkust, selle kliimat ja geoloogiat ning koguda andmeid järgmiseks mehitatud Marsi missiooniks. Missioonid lähitulevikus 2014 Maven 2016 Insight Projekt Mars One Missioon Insight Uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni Start: 8 - 27
eesmärkide täitmisel ja paljud ebaõnnestusid ennem, kui suudeti uurimust alustadagi. Siiski, mõned marsi missioonid on oma ootusi ületanudki nagu näiteks kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ja Opportunity (MER-B), mis suutsid töötada arvatust tööajast kaks aastat rohkem. Alates 6. Augustist 2012 on marsil kaks kulgurit: Opportunity ja Curiosity. Hetkel saadavad kolm sondi: Mars Odyssey, Mars Express, and Mars Reconnaissance Orbiter, mis tiirlevad ümber Marsi informatsiooni meie naabrist Maale. Senini ei ole veel ühtki missiooni tehtud, et Marsi pinnase proove maale tagasi saata ning üks marsi Phobose kuu missioon(Fobos-Grunt) ebaõnnestus toomaks proove maale. Mars Odyssey orbiter sisenes Mars orbit in 2001.[1] Odyssey's gamma kiirguse spektomeeter tuvastas suures koguses vesinikku, mis arvatavasti tuleb Marsi poolustel olevast külmunud veest.
Pilt oli aga kahjuks kehva kvaliteediga, nii et tuvastada sai ainult suuri sihtmärke, ning droonid leidsid kokkuvõttes piiratud kasutust vaid Vaikse ookeani rindel. Missioon Kuna enamikku UAV-sid kasutatakse siiani militaarotstarbel, on oluline kategoriseerida mehitamata õhusõidukeid nende abil läbiviidavate missioonide (missioonielementide) alusel. Droonide missioonid liigitatakse laias laastus 6 rühma: ● ISTAR (ingl Intelligence, Surveillance, Target Acquisition, Reconnaissance) ehk üldnimetusega luuretegevus, ● lahingutegevus, ● mitmeotstarbelised missioonid, ● vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega missioonid, ● radari- ja sidemissioonid ning ● varustuse transport. Jätkuvalt on kõige levinum droonide kasutamine luureotstarbel. Sellesse rühma kuuluvad nt Silver Fox, Global Hawk, Brevel, Dark Star, Dragon Eye, Hummingbird Warrior, Luna, Pioneer jpt
Marsile on saadetud arvukalt uurimisjaamu. Ühed märkimisvääseimad on USA automaatjaama Pathfinder ja Global Surveyor, mis jõudsid Marsile 1997. 2003 saadeti Marsile veel kaks automaatjaama: Spirit ja Opportunity. Viimased kaks on alates oma maandumisest saatnud Maale tagasi juba üle 100 000 värvilise kõrge resulutsiooniga pildi Marsi maastikus ning detailseid mikroskoopilisi pilte kividest ja pinnasest. Tänaseks töötab veel Opportunity Väga edukas missioon oli veel Mars Reconnaissance Orbiter. See on 2005 aastal startinud orbitaaljaam, mis saatis maale tagasi u.26 terabaiti infot so. rohkem, kui kõik teised missioonid kokku. Kasutatud materjalid: www.nasa.gov/missions marsrovers.jpl.nasa.gov www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm opik.obs.ee/osa2/ptk05/tekst.html et.wikipedia.org/wiki/Marss en.wikipedia.org/wiki/Mars
Järgmine samm teadusuuringutes astuti siis, kui imeväike marsikulgur Sojourner 1997. aastal planeedil maandus. Sojourner oli vaid kingakarbi suurune ega jõudnud kuigi kaugele, kuid esimest korda 20 aasta jooksul oli taas võimalik näha Marsi maastikku sellisena, nagu planeedi pinnal seisev inimene seda näha võiks. Kuid see oli vaid algus. Hilisematele kosmosesondidele Mars Global Surveyor, Mars Odyssey, Mars Express ja hiigelsuur Mars Reconnaissance Orbiter langes küll osaks palju vähem tähelepanu, kuid need tegid fotosid, mis olid kümme korda teravamad Mariner 9 fotodest, ja jälle muutus meie ettekujutus Marsist. Mariner 9 piltidel olid kraatrid, vulkaanid, ja vanad jõesängid, kuid uute kosmosesondide fotodel on lisaks paljudes kohtades näha kihistusi kivimites. Neid on eri kohtades, näiteks hiigelkanjonite seintes ja lõuna poole jääval vanal maastikul paikneva kraatri servas. Sageli ulatus kihtide arv lausa mitmesajani
pouvoir les organiser les unes par rapport aux autres en fonction de ce qui les distingue : les différences ne peuvent apparaître clairement que sur un fond de ressemblance. Il se trouve que cette règle ne vaut pas seulement pour le travail conceptuel, mais aussi pour la « découverte » ou la « rencontre interculturelle », où les différences ne peuvent être appréhendées qu'à partir et en fonction de la reconnaissance des ressemblances, qui suppose l'existence d'un« transculturel » (qui correspond, comme nous le verrons plus avant, à une autre composante de la compétence culturelle). Cette mise en ordre conceptuelle me semble non seulement nécessaire, mais urgente, et cela pour plusieurs raisons : (1) Parce que l'interculturel a eu tendance depuis trois décennies les institutions internationales telles que l'OCDE, l'UNESCO ou le Conseil de l'Europe, les didacticiens spécialistes et leurs
and Transmission Security (spurt radio systems) Traffic Security (call-sign changes, Traffic Analysis (direction-finding dummy messages, radio silence) fixes, message-flow studies, radio- fingerprinting) Cryptography (codes and ciphers, Cryptanalysis ciphony, cifax) Electronic Security Electronic Intelligence Emission Security (shifting of ra- Electronic Reconnaissance (eaves- dar frequencies) dropping on radar emissions) Counter-Countermeasures ("look- Countermeasures (jamming, false ing-through" jammed radar) radar echoes) This book employs certain typographic conventions for simplicity and economy. Plaintext is always set lower case; when it occurs in the running text (as opposed to its occurrence in the diagrams), it is also in italics
W o r l d and don't see any need for change. T h e y m a y be in a state o f denial. T h e y have been just barely getting by, using an arsenal o f crutches, a d d i c t i o n s , and defense mechanisms. T h e job of the H e r a l d is to k i c k away these s u p p o r t s , announcing that the world o f the hero is unstable and m u s t be put back into healthy balance by action, by taking risks, by undertaking the adventure. RECONNAISSANCE T h e Russian fairy-tale scholar V l a d i m i r Propp identified a common early phase in a story, called reconnaissance. A villain makes a survey of the hero's territory, perhaps asking around the neighborhood if there are any children living there, or seeking information about the hero. T h i s information-gathering can be a Call to Adventure, alerting the audience and the hero that something is afoot and the struggle is about to begin.
CR Carriage Return CRAM Challenge-Response Authentication Mechanism + Cyberspatial Reality Advancement Movement CRAYON Create Your Own Newspaper CRC Cyclic Redundancy Check .CRD Cardfile (file name extension) + Chord (music file name extension) CREN Computer Research Education Network + Corporation for Research and Education Networking CRF Cable Retransmission Facility + Cross Reference File CRI Color Reproduction Indices CRISM Compact Reconnaissance Imaging Spectrometer for Mars CRISP C Reduced Instruction Set Processor [AT&T Bell Labs] CRL Certificate Revocation List CR/LF Carriage Return/Line Feed CRM Customer Relationship Management CROM Control Read Only Memory CRT Cathode Ray Tube CRTC CRT Controller CRUD Create, Retrieve, Update, Delete CS Chip Select + Clear to Send + Code Segment C/S Client/Server CSA Calendaring and Scheduling API [IBM] CSAR Channel System Address Register
annaabi.ee 
