b) viburite arvus ja olemasolus (klassika: üks sperm-üks vibur) (erand: pole üldse vibureid, liiguvad amöbioidselt [puugid, vähid]) (erand: ühel spermil mitu saba [osad kalad, vähid] Munarakkude ehitus: 1) munaraku kest- (oli juttu rakubioloogias) 2) varuained munarakkudes- rebu, peamiselt valgu- ja lipiididerikas kogu (mitte süsivesikud!) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole] * keskmise rebuhulgaga munarakud (nt: kahepeaiksed) * väga suure rebuhulgaga munarakud (need mida inimene sööb) (nt: linnud, roomajad [kilpkonnad], kalad [kalamari], putukate munarakud) b) rebu paigutus: * rebu on munaraku keskel (nt: lindude, roomajate munarakud) * rebu on munaraku ühes otsas (nt: limuste, kahepeaiksete munarakud) * rebu on ühtlaselt munarakus laiali (nt: imetajad) * rebu on kitsa vööndina kesk- ja ääreosa vahel (nt: vesikirbud) REK: 1) Joonistelt rakkude äratundmine
Üks vibur. Nt. enamik loomorganisme. c. Mitu viburit. Nt. kuukalad, erinevad vähid. 2) Suurusest a. Väga väiksed spermid on paljudel ümarussidel ja kaladel b. Väga suured spermid on niinimetatud liitspermid, omased putukaliikidele Munarakkude ehitus ja mitmekesisus Ehitus 1) Kestade olemasolu (vt. rakukestade osa) 2) Rebu varuaine mis eelistatult koosneb valkudest ja lipiididest a. Hulk: i. ülivähese rebuhulgaga. Nt. pärisimetajad, kellel varakult areneb platsenta. ii. Vähene rebuhulk. Nt. erinevate kukkurloomade munarakud iii. Keskmine rebuhulk. Nt. erinevad kahepaiksed iv. Palju rebu. Nt. erinevad linnud, kilpkonnad, roomajad, kalamari, putukad b. Paigutus: i. Ühtlane paigutus üle raku. Nt. pärisimetajatel ii. Keskel. Nt
pea : rakutuum(spermi DNA kokkupakitus on suurim), akrosoom - muundunud golgi kompleks(akrosoomis on lõstavad ensüümid) keha : mitokondrid(u. 10 tk. - viburi liigutamiseks), tsentrioolid. saba : tüüpiline vibur. tavaliselt üks, kuid vahel mitu(vähk). NB! taimede spermid on traditsioonilisest erineva ehitusega. Munaraku iseloomustus : munarakkudes on varuained(rebu kujul) a) rebu hulk * väherebused munad (päris imetajad) * keskmise rebuhulgaga munad (kahepaiksed, limused) * suure rebuhulgaga (linnud, roomajad, kalad, putukad) b) rebu paigutus : * rebu on ühtlaselt üle raku (pärisimetajad) * rebu on raku keskel (linnud) * rebu on raku ühes otsas (kahepaiksed) * rebu on õhukese kihina raku kesk jaääreala vahel (vesikirbud) c) kestad : * esmased kestad. munarakk tekitab need ise. * kõrgemat järku kestad. Tekivad munasarja kaasabil, või tekitataksemunajuha
4-8 raku staadium, veis ja lammas 8-16 raku staadium) Millest sõltub lõigustumise tüüp? Munarakus sisalduvates maternaalset päritolu valkudest (tsükliinid, ensüümid, histoonid, tubuliinid jne) ja mRNAdest, mida on vaja kiire ja kontrollitud rakujagunemise läbiviimiseks. Samuti rebu hulgast ja paigutusest munarakus. Oska kirjeldada erinevaid lõigustusmise tüüpe lõigustumine võib olla osaline (partsiaalne) või täielik (totaalne). Vähese või keskmise rebuhulgaga ootsüüdid jagunevad täielikult. Suur rebuhulk inhibeerib tugevalt lõigustumist, toimub osaline lõigustumine. Holoblastiline munarakk - lõigustub täielikult, täiesti lõigustunud munarakud Meroblastiline munarakk - lõigustub osaliselt mõtle mida tähendavad: lõigustumistasapinnad ekvatoriaalne meridionaalne horisontaalne vertikaalne mõtle ka mis moodi tekivad vegetatiivse poole peale makromeerid ja animaalse poole peale mikromeerid osadel loomadel;
1.Kestade eripära, alati on munarkkudel olemas esmane kest ja selle tekitab rakk ise. II ja III rakkude kestad kujunevad erinevalt. II järkude kestad tekivad munasarjarakud + sarjarakud, väga hästi välja arenenud putukatel. III raku kestad teivad???, valk ja lubikestas. 2. Rebu, valkude ja lipiidide rohke varuaine, mitmekesisus 2: a) hulgaalusel · Minimaalse reburakkudega või puudub(imetajatel) · Väga vähese reburakkudega(kukkurloomad) · Keskmise rebuhulgaga(kahepaiksed) · Väga suure hulgaga reburakkud(munad, mida inimene sööb) b)rebu paigutuse alusel · Rebu ühtlaselt üle keha laiali(pärisimetajad, inimene ka) · Rebu on koondunud ühte otsa · Rebu on munaraku keskel(linnud, roomajad) · Rebu on kitsa kihina munaraku kesk ja ääre osa vahel(vesikirbud) Viljastumine Emasese ja isase suguraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ehk genoomide ühinemine.
glükolüüsil). Saba on tüüpiline vibur. Ühel spermil üks vibur (inimese sperm), merisea sperm on sellised, mis kleepuvad omavahel peadpidi kokku ja tekib tunne, et on mitme sabaga. Mitme sabaga sperme on mitmetel vähkidel ja tirtsudel. Ilma sabata spermide on puukidel. Munarakk- varuained on kas rebus või valkosas, peamised valgud ongi valgud ja lipiidid. Jaotus rebuhulga järgi: a) väga vähe rebu (pärisimetajad); b.) vähese rebuhulgaga (ürgimetajad 39 ja ainuõõssed). c.) keskmise rebuhulgaga (kahepaiksed), d.) väga palju rebu (need loomad, kelle muna süüakse- linnud; roomajad; kalad; putukate munarakud). Jaotus rebu paigutuse järgi: rebu yhtlaselt üle raku pärisimetajd. Rebu on raku ühes osas- kahepaiksete munarakud; rebu munaraku keskel- linnud; rebu on õhukese kihina ääre ja keskosa vahel- vesikirbud.
annaabi.ee 
