põldude väetuseks. 1934. aastal oli Eestis põldheina all, kus ristikheinal tähtam osa, 21% põllupinnast. Kultiveeritavad põldheina vormid on 2-4 aastase kestusega. Metsikult esinev taim on vatsupidav ja vähenõudlik, kuid varane ja vähese saagiga, mistõttu ta sobib üksnes kestvale niidule. Soovitatav hiline põldristikheina sort on talvekindlam, sest ta juurkond on tugevam ja paneb enam vastu rebenemisele kevadel mulla korduval külmumisel ja sulamisel. Ta annab esimese suurema saagi, ädalakasv on aga väike ja on levinud enam põhjamail. Varane põldristikhein on nõrgema talvekindlusega. Ta ädalakasv on tugev. Ädal, samuti ka külviaasta noor ristikhein läheb õitsema. Põldristikheinale sobib enam niiske liivsavi- ja saviliiv-muld, kerged liivmullad on ebasoodsad, sest taim on tundlik põua vastu. Sage
paikne suvalistes kohtades, vulkaanid asuvad laamade piiride peal, kuid esineb ka vulkaane mis ei ole laamade piiride peal, neid nimetataks `'kuumadeks täppideks''. Üks kõige kuulsamaid mitte laama piiril asuv vulkaan on Yellowstone'i vulkaan ja veel on on Hawaii saared. Mandrite alused kuumad täpid võivad panna aluse mandri rebenemisele, mis areneb hiljem edasi ookeaniliseks basseiniks koos lahknevate laamade tekitatud vulkanismiga (nii on tekkinud Atlandi ookean). Vulkaane on mitu sorti üks neis on nt. Kilpvulkaan. Kilpvulkaanid on suhtselt lamedad. Nende lamedus tuleb sellest, et kilpvulkaanid purskavad alselis laavat, mis on vedel, siis saab laava lalguda kaugemale mille tõttu on vulkaan lamedam. Kilpvulkaanid on enamasti teisest vulkaanidest suuremad. Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja
1) Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem ? Maa on ainevahetuse tõttu pigem suletud süsteem, kui välja jätta nt meteoriidid. Aga energiavahetuse avatud süsteem päiksekiirguse ja soojuskiirguse hajumine. 2) Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi" Vahevöö süvaosast tõusvat magmakogumit nim kuumaks täpiks. Mandrite alusel kuumad täpid võivad panna aluse mandri rebenemisele, mis areneb hiljem edasi ookeaniliseks basseiniks koos lahkenevate laamade tekitatud vulkanismiga. Et kuum täpp püsib sageli ühe kohapeal, tema kohal olev laam aga liigub, siis moodustab kuuma täpi vulkanism sageli ahelikus paiknevaid saarestikke. 3)Milles seisneb co2 roll atmosfääris ? Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. Co2 on oluline roll atmosfääri
Kuna paber väga kompaktne, võib teda kasutada pulbrite hoidmisel, sest tolm ei pääse läbi pakkematerjali. Selleks kasutatakse eri sorti paberit, mis on tugevam ning on võimeline taluma paremini lööke. Paberit immutades võidakse saada veekindel, tulekindel või rasva(õli)kindel paber. Kotid, mis nõuavad suuremat tugevust, on tehtud kahest kuni kuuest paberikihist. Siiski on ta vastuvõtlik vigastustele, eriti rebimisele/rebenemisele. - Plastikud. Erinevaid plastikuid kasutatakse pakkimismaterjalina, nagu nt. polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen, polüetüleen ja polüpropüleen. Neid võib vormida mistahes kujuks, kasutades tehnoloogiaid nagu vaakumpakkimine ja süstvormimine (injection moulding) Nende karakteristikud on väga mitmekesised. Mõned neist peavad vastu agressiivsetele ainetele, mõned võivad taluda suuri löökkoormusi jne.
põhjal Marylandis Atlandi ookeani tasandikul. Sealsetes setetes on kajastatud umbes 10 miljonit aastat Kriidi ajastust. Sealt pärit fossiilsete lehtede kui ka õietolmu mitmekesisust saab otseselt jälgida. Varasemad lehed on lihtsamad siledate piirjoontega ja nende rootsud on korrapäratu mustriga. Hilisemad on mitmekesistunud paljude marginaalsete hõlmade ja soontega, mis jälgivad korrapärast geomeetrilist mustrit. Tõenäoliselt andis lehtede selline ehitus suuremat vastupidavust rebenemisele. Vanim õietolm on lihtsa vormiga, millel on ainult üks idanemis vagu. Hilisem õietolm on juba kolme idanemisvaoga, mis tõstab nende viljastumise tõenäosust (joonis 4). Ülem-Kriidi ajastu fossiilsed õistaimed olid paleoontoloogidele suureks mõistatuseks. Charles Darwini jaoks oli selline liikide paljusus "õudne müsteerium". Arvati, et õistaimed on evolutsioneerunud pika aja jooksul, kuid Vara-Mesosoikumist ei õnnestunud primitiivseid õistaimi leida
annaabi.ee 
