- Cooling system jahutussüsteem - Drive system veosüsteem - Clutch- sidur - Differential diferential - Drive shaft- rattavõll , veovõll - Suspension vedrustus - Shock absorber - amortisaator - Support system tugiimissüsteem - Steering system juhtimissüsteem - Brake system pidurisüsteem - To direct jutima - Even numbers Paarisarvud - To arrange in line Paigutama reas - Inline engine reasmootor - Awkward kohmakas - To split in two jaotama kaheks - To arrange in a vee Paigutama V-kujuliselt - V-engine V-mootor - To lay flat paigutama lamedalt - Flat engine lamamootor - Boxer engine boksermootor - Sophisticated Keerukas - Piston Kolb - Downward stroke Allapoole laskuv takt - To suck (in) (sisse) imema - Mixture of fuel and air Kütuse ja õhu segu - To compress Kokku suruma - To ignite süütama
.....................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............lk 8 4.Peatükk ERITÜÜPI MOOTORID............................................................lk 9 4.1 Reasmootor ehk ridamootor.....................................................................lk 9 4.2 V-mootor...................................................................................................lk 9 4.3 Boxer-mootor...........................................................................................lk 10 4.4 Tähtmootor..............................................................................................lk 10 4.5 Rootormootor ehk Wankelmootor..................................
madalate ja kõrgete käikude lülituse ning käikude poolitusega käigukastid kas otse- või kiirkäiguga tippkäigul. Volvo käsikäigukastid on trossühendusega, mis lihtsustab käiguvahetust ning vähendab märgatavalt mürataset ja vibratsiooni. Käigukastid ühendavad tippvõimsuse hea ergonoomilisusega. Volvo FH16 on kompleteeritud Volvo D16E 580 hj või 660 hj mootoriga: see on turboülelaaduri ja vahejahutiga 16-liitriline 6-silindriline reasmootor. Mootoril on täismõõdus plokikaas, ülanukkvõll, neli klappi silindri kohta ja elektroonse juhtimisega pumppihustid. D16E võib olla varustatud patenditud VEB+ mootoripiduriga (Volvo Engine Brake), mis tagab suure pidurdustõhususe ja mootorkäitusega tagumise 1000 Nm jõuvõtuvõlliga. Kõik mootorivariandid pakuvad suurt pöördemomenti mootori laias pööretevahemikus. See tagab suurepärase veojõu ja juhitavuse. D16E on väikese kütusekuluga ning vastab Euro 4 nõuetele.
21. Lubrication system Õlitussüsteem 22. Cooling system Jahutussüsteem 23. Drive system veosüsteem 24. Clutch sidur 25. Differential Diferentsiaal 26. Drive shaft Veovõll 27. Suspension vedrustus 28. Shock absorber Amortisaator 29. Support system Tugisüsteem 30. Steering system juhtimissüsteem 31. Brake system pidurisüsteem 32. To direct juhtima 33. Even numbers Paarisarvud 34. To arrange in line Paigutama reas 35. Inline engine reasmootor 36. Awkward kohmakas 37. To split in two jaotama kaheks 38. To arrange in a vee Paigutama V-kujuliselt 39. V-engine V-mootor 40. To lay flat paigutama lamedalt 41. Flat engine lamamootor 42. Boxer engine boksermootor 43. Sophisticated Keerukas 44. Piston Kolb 45. Downward stroke Allapoole laskuv takt 46. To suck (in) (sisse) imema 47. Mixture of fuel and air Kütuse ja õhu segu 48. To compress Kokku suruma 49. To ignite süütama 50
Mudeli tähis CT220 LALMNTW Kere tüüp laugpära Uste arv, tk 5 Istekohtade arv, tk 5 Mootori tüüp 2C-TE, Diesel Mootori silindrite arv ja paigutus 4-silindriline reasmootor Mootori töömaht, cm3 1975 Mootori võimsus, kW 66 Mootori pöördemoment, Nm 203 Nm @ 2200 rpm Sõiduki mõõtmed: - pikkus, mm 4490 - laius, mm 1710 - kõrgus, mm 1425
kolb suleb oma ülemise servaga väljalase akna. Sisselaske akna kaudu siseneb värske küttesegu kolvipealsesse ruumi. Eritüübiliste silindrite mootorite asetus Kolb mootoris toimuvad protsessid teevad mootori töö väga ebaühtlaseks. See omapära nõuab nende tasakaalustamist. Üheks võtteks nende puuduste kõrvaldamiseks on silindrite asetuse valik, teiseks süütejärjekorra valik. Silindrite asetused: 1) Reasmootor silindrid asetsevad ühel joonel neid võib olla kuni 8, kusjuures need ei pea asetsema vertikaalselt püsti vaid võivad olla ka teatud nurga all. 2) V-mootor on mootor mille silindrid on kas 60 või 90 kraadise nurga all. Silindreid võib olla kuni 12. 3) Boxer mootor sellel mootoril asetsevad silindird vastassuundades seetähendab, et nende vaheline nurk on 180o silindreid 2-8.
püstiasendist nurga all kaldu; kahes reas V mootorid ja rõhtsilindritega mootorid silindriridade vahelise nurgaga 180 kraadi vastak- e. boksermootorid. Viimaseid nimetatakse mõnikord ka vastassuunas liikuvate kolbidega mootoreiks. Silindrite niisuguse asetuse korral väheneb mootori kõrgus ning teda saab paigutada näiteks bussi põranda alla. V-mootor on jäigema konstruktsiooniga, väiksemate mõõtmetega ja kergem kui sama võimas reasmootor. Jäik väntvõll võimaldab töötada ilma väändevõnkesummutita ning tõsta mootori surveastet: V-mootorite puuduseks võib lugeda nende suurt laiust ning keerukamat konstruktsiooni. Kodumaistele autodele paigaldatakse neljasilindrilisi, kuuesilindrilisi ja kaheksasilindrilisi mootoreid. Mitmesilindrilised mootorid tehakse harilikult V-kujulistena, silindritevahelise nurgaga 60, 75 või 90 kraadi. 12
Segumoodustusviisi järgi: 1) Sisemise segumoodustusega 2) Välimise segumoodustusega. Küttesegu süütamise viisi järgi: 1) Survesüütega 2) Elektrilise sundsüütega (sädesüütega). Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse
annaabi.ee 
